Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma rääkis teisipäeval, et Eestis on tuvastatud 37 Lõuna-Aafrika tüve juhtumit ja hoiatas, et mingil juhul ei tohi sellel tüvel lasta siin suuremalt levima hakata.

Haljasoru sõnul võib kindel olla, et tegelikult on neid juhtumeid oluliselt rohkem. "Põhjus, miks ma jagan seda muret, on see, et Eestis on suur osa inimesi vaktsineeritud AstraZeneca vaktsiiniga. Ja Lõuna-Aafrika versioon tuleb sellest kaitsest läbi, mida AstraZeneca vaktsiin suudab tekitada. Ta küll kindlasti vähendab haiglasse jõudvaid juhtumeid, aga sellise asümptomaatilise või kerge COVIDi vastu on ta umbes sama võimekas kui tass kohvi. Meil väga selgelt tuleb jälgida selle viiruse versiooni levikut Eestis," rääkis ta.

Pfizeri ja Moderna vaktsiinid kaitsevad tema sõnul uue tüve vastu paremini, eriti tõsiste juhtumite ärahoidmisel. Tüve laiem levik tähendaks tema sõnul aga, et väga palju vaktsineerimise ja viiruse ohjes hoidmisega tehtud tööd läheks vett vedama.

"Kui see viiruse versioon hakkab levima, siis ta jõuab ikkagi haavatavate inimesteni välja. Kui meil on jälle asümptomaatilised inimesed, siis nad on nagu reservaadid, nad saavad levitada seda. Ja teised inimesed, kellel kaitset ei ole Pfizeri või Modernaga, on riskigrupis."

Haljasoru sõnul mängib uute tüvede valla pääsemisel võtmerolli reisimine. "Mida rohkem inimesi reise ette võtab, seda rohkem seda viirust meile tegelikult ka sisse imporditakse. See on kurb tõsiasi. Tegelikult praegu reisile minna... Mina ei lähe. See ei ole hetkel ohutu."

Kuula saatest:
- Millest sõltub uute viirusetüvede levik Eestis ja kogu maailmas?
- Milliseks kujuneb meie elu tulevikus vaktsiinide, vaktsineerimise ja uute tüvede vahelises "võidujooksus"?
- Kas koroonaviiruse vastu vaktsineerimine saab iga-aastaseks paratamatuseks?