INTERVJUU | Sporditeadlane Martin Mooses: kõigest olulisest, mida tervisesportlane võiks teada õigesti jooksmisest

Suletud spordiklubid ja kena kevad on terviseradadele meelitanud suure hulga tervisesportlasi, kes sõltuvalt kogemusest ja vormist kas hoogsalt, pisut aralt või lausa raskelt löntsides jooksukilomeetreid haaravad. Tartu ülikooli treeningu füsioloogia lektor ja takistusjooksu Eesti meister Martin Mooses jagab põhjalikus intervjuus Fortele teadmisi selle kohta, kui sageli, millise tempo, tehnika ja kehaasendiga oleks kõige õigem ühel tervisesportlasel joosta. Loomulikult saame vastuse ka peaküsimusele: kas enne peab maad puudutama kand või pöid?

Asume kohe asja kallale ja räägiks rütmist. Kui üks inimene on tõesti alles alustanud jooksutreeningutega, siis kas tal tasuks hoida kindlat rahulikku tempot ja rütmi või teha vahele kiiremaid lõike ja miks mitte vahele üldse kõndida?

Iga kord, kui me jooksma läheme, peaks sellel olema mingi kindel eesmärk. Sellest lähtuvalt tulekski otsustada, kas joosta rahulikult ja ühtlaselt või teha treening kiirema pulsi ja hingeldamisega.

Kui me võtame tervisesportlase, kelle üldisem eesmärk on see, et ta tahab lihtsalt veidi paremasse vormi saada ja tänu sellele ka vastupidavust parandada ning aeg-ajalt ka mõnel võistlusel osaleda, siis suurem osa treeningutest on suunatud sellele, et tema üldist aeroobset vastupidavust parandada.

Nüüd selle aeroobse vastupidavuse parandamiseks kõige efektiivsem ongi rahulik ühtlane jooksmine. Pulss väga kiireks ei lähe ja on 150–160 vahel.

Teatud tüüpi inimestele selline rahulik tiksumine rajal ka sobib, aga teist tüüpi inimesed ei saa sellega emotsionaalselt hakkama ja nemad vajavad vahelduva tempoga treeninguid. Oht on sel juhul aga see, et kui tervisesportlane hakkab väga kiire tempoga asju tegema, siis ta ei arenda enam vastupidavust, vaid hakkab läbi liiga intensiivse treeningu ennast kulutama ja kiirelt oma organismi ära väsitama.

Selleks, et seda ei juhtuks, on olemas mõned soovitused. Kui me räägime näiteks tunniajasest jooksust, siis soojenduse osas sellest võiks võtta 10 minutit ning edasi võib teha kolme-nelja minuti pikkusi jooksmisi vaheldumisi minutiliste kõndimistega. Nii tegutsedes möödub see tund kiiremini ja inimene ei ole pärast vaimses mõttes nii väsinud.

Märkisite soojendust, kas enne jooksu võiks ka juba mingisuguseid harjutusi – põlveringe või midagi – teha või piisab sellest, kui see on jooksu osa?

Kui treeningu põhiosa on see, et sa lähed ühtlases tempos jooksma ja sellele kulub ligi 40 minutit, siis selle sees esimesed 5–6 minutit tuleks niikuinii rahulikumalt sörkida, et jõuda soovitud tempo või pulsini.