Maad ümbritsevad kaks kiirgusvööndit, mida nimetatakse nende avastamise nimel tehtud teadustöö juhataja, kosmoseteadlase James Van Alleni järgi Van Alleni vöönditeks (ingl Van Allen belt).

Seesmine vöönd paikneb umbes 650–9600 km kõrgusel maapinna kohal, välimine u 13 500 – 58 000 km kõrgusel.

2012. aastal läkitas NASA kosmosesse kaks teineteisega kooskõlas toimivat vaatlussondi, mis tiirlesid orbiidil kiirusega u 3200 m/s. Viis aastat hiljem tuvastasid sondid Maa magnetvälja lõksu jäänud laetud osakeste aktiivsust mõõtes midagi kummalist: mingi madalsageduslik tõke paistis ohjeldavat ohtlike päikesepursete mõjusid.

Nähtust uurinud teadlased leidsid, et see tõke oli Van Alleni vööndeid paari viimase aastakümne vältel aktiivselt Maast kaugemale tõuganud ja et nüüdisajal jäävad kiirgusvoogude alampiirid meist tegelikult kaugemale kui veel 1960. aastatel.

Mis siis muutunud on? Teatud tüüpi raadioside — nimelt ülimadalsageduslik (ingl VLF; very low frequency) raadioside — on nüüdisajal märksa levinum kui 1960. aastatel. NASA kinnitusel võib see mõjutada seda, kuidas ja kus teatud osakesed kosmilises ruumis liiguvad.

Teisisõnu — tänu ülimadalsageduslikule raadiosidele on meil nüüd antropogeenne ehk inimtekkeline kosmoseilm.

Enamik meist igapäevases elus VLF-signaalidega kokku ei puutu, kuid neid rakendatakse pidevalt mõnedes tehnilistes, teaduslikes ja riigikaitselistes süsteemides.

3–30 kilohertsi vahemikku jäävatel sagedustel levivad lained on heli edastamiseks kaugelt liiga nõrgad, kuid sobivad ideaalselt šifreeritud sõnumside pidamiseks suurte vahemaade tagant või sügaval vee all.

Üks ülimadalsagedusside kõige levinumaid rakendusvaldkondi on sidepidamine süvamere-allveelaevadega, kuid kuna kasutatavad lainepikkused võivad difrakteeruda ümber suurte takistuste, nt mäeahelike, rakendatakse VLF-signaale ka keerulisel maastikul sidepidamiseks.

VLF-signaalide läkitamine Maast kaugemale pole kunagi olnud omette eesmärk, kuid tuleb välja, et need on siiski lekkinud meie planeeti ümbritsevasse kosmosesse ja jäänud sinna püsima piisavalt kauaks, et moodustada hiiglaslik kiirguskaitsemull.

VLF-mulli välispiir kattub peaaegu täpselt Van Alleni kiirgusvööndi sisemise servaga, kinnitab NASA.

Inimkond on kosmosesse jälgi jätnud tegelikult juba alates 19. sajandist, eriti pärast esimesi tuumarelva loomise programme. Näiteks on tuumaplahvatused tekitanud Maa lähedale tehislikke kiirgusvööndeid, mis on mitmele tehiskaaslasele ränki kahjustusi tekitanud.

Kosmilisele keskkonnale on inimkond mõju avaldanud veel nt kemikaalide kosmosesse paiskamise katsete ning ionosfääri kõrgsageduslike lainetega soojendamise kaudu.