See väide pärineb Iisraeli suurimast haiglast Sheba meditsiinikeskusest ja põhineb statistikal: 56% Iisraeli 9,2-miljonilisest elanikkonnast on koroonaviiruse vastu vaktsineeritud ja 15% sellest tekkiva haiguse COVID-19 läbi põdenud.

See on piisav, et viiruse leviku eest kaudselt kõiki ülejäänuid kaitsta, mida võibki nimetada karjaimmuunsuseni jõudmiseks.

Viimase reisimeditsiini ja troopilise haiguste osakonna direktor dr Eyal Leshem ütleb: "Me näeme nakatunute arvu vähenemist, kuigi masskogunemised ja kooliskäimine on peale kolmandat eriolukorda taas lubatud. Ja seda just seetõttu, et enamik inimesi, kellega nakatunud kohtuvad, on praeguseks immuunsed."

Pärast eelnevaid piiranguid kippus nakatumisjuhtude arv kasvama, seekord aga mitte.

Leshem ei julge siiski ennustada, kas karjaimmuunsus kaitseb ka SARS-CoV-2 viiruse uute tüvede eest. "Mida me teame, on see, et Pfizeri vaktsiin on eri tüvede vastu päris tõhus – mis puudutab haiguse ärahoidmist ja nakkuse levikut. Aga see võib olla veidi vähem tõhus Lõuna-Aafrika tüve vastu, vähemalt laboriandmete järgi."

Iisrael pole turistidele siiski veel piire avanud, erand on tehtud kodanike lähisugulastele. Mõistlik, sest suurem osa ülejäänud maailmast pole veel karjaimmuunsuse lähedal ja turistide sissevool võiks olukorda halvendada.

Dr Leshem peab iisraellaste vaktsineerimise juures hetkel põhiprobleemiks seda, et nooremaid kui 16-aastaseid pole veel süstima hakatud. Lähikuudel hakkab 12–15 aastaste vaktsineerimine, kuna Pfizeri hiljutised kliinilised uuringud on oma vaktsiini nende puhul tõhusaks kuulutanud.

The New York Timesi andmetel on Iisrael enim rahvast koroonaviiruse vastu vaktsineerida lasknud riik (115 süsti saja elaniku kohta). Teisel kohal on Seišellid (105) ja kolmandal Araabia Ühendemiraadid (90), kõik teised on oluliselt tagapool.

Maailma riikide keskmine on 9,2 süsti 100 elaniku kohta, Eesti on pingereas hetkel kahekümnes (23 süsti 100 elaniku kohta).

Uudis ilmub hetkel, mil Eesti on jõudnud ametlikult oma tuhandenda COVID-19 surmani.