Mõned innukamad käivad isegi õpetajalt uurimas, ega kursusel vaba kohta ei juhtu olema, et uuele ringile tulla, kirjutab ajakiri Kaitse kodu!

"Mul kaks õpilast tulid kursusele teist korda ja tegid selle uuesti isuga läbi. Kolmandat korda enam ei saa," naerab Viktor Nõmm.

Kui tema tunnid aitavad noorest kasvatada kodaniku, kellele Eesti riik ja saatus korda lähevad, on õpetajal hea meel. "Sel aastal registreeris kursusele 35 õpilast. Igal sügisel peame tegema raske valiku, kes välja jääb. Aga lohutuseks saan öelda, et kui neil õpilastel on huvi, on nad järgmisel aastal kursusel sees," rääkis ta.

Enne kursusele pääsemist uurib õpetaja Nõmm õpilastelt nende põhjusi osalemiseks. "Paljud toovad välja eelmiste kursuslaste soovituse, et tegemist on põneva ja praktilise ainega," märkis Nõmm, kes põhikohaga on Jõgeva põhikoolis kehalise kasvatuse õpetaja.

"Ma ei saa gümnaasiumis teha mitut tundi järjest, seega olen hoidnud riigikaitsekursuse kahe jalaväejao ehk 24 õpilase piires," selgitas ta.

Ega kehalise tunnidki õpetaja Viktoriga ole pelgalt sport. "Suuremate poistega räägime ikka meestejutte ning kõik need teemad jäävad meie vahele," sõnas ta. Nii mõnelgi noormehel töötab isa välismaal ja õpetajana on Viktor Nõmm saanud neile usaldusisikuks olla.

Pataljoniülem, staabiohvitser ja ajateenija

"Riigikaitsekursus, tervist! Tervist, härra leitnant!" Nii algavad kõik õpetaja Nõmme riigikaitseõpetuse tunnid. Tunni alguse joondus ja tervitus on kindraliltki tunnustuse saanud.

"Enne kindrali tulekut mängisime, et mina olen kindral. Saime tervitusega hea rütmi sisse. Kui õpilased Riho Ühtegit tervitasid, märkis kindral, et pole mõnes üksuseski nii soravat tervitust kuulnud," teatas õpetaja uhkusega.

Lisaks tervitusele on loengu lahutamatu osa temaatiline tunnilaul ja mõtteterad sõjast. Lugude valikusse mahuvad nii Untsakate repertuaar kui "Katjuša" kui ka Viktor Nõmme sõnul ilusaim armastuslaul "Lili Marleen".

"Laul ja mõttetera haakuvad tunni teemaga ning viivad õpilased õigele lainele," avas ta tunni sisu. Lisaks lauludele, põnevatele külalistele ning enda kogemustele pakub õpetaja Nõmm ka võimalust anda sõjaajaloole realistlik mõõde.

"Klassis loengut kuulates ning tahvlil pilte vaadates kipub sõjaajalugu tuimaks jääma. Mina olen juba kaheksandat aastat käinud oma õpilastega Sinimägedes, kus olid 1944. aastal Eesti sõjaajaloo kõige verisemad kaitselahingud," kirjeldas Nõmm.

Sinimägede kõrval on juba omamoodi traditsiooniks kujunenud Viru jalaväepataljoni külastus. Seal teenivad aega paljud Jõgeva poisid ja tüdrukud. "Praegu on minu endine õpilane kolonelleitnant Tarvo Luga pataljoni ülem. Kui ma talle kirjutan soovist õpilastega külla tulla, siis ta vastab: "Viktor, tule, see on traditsioon, mida ei saa muuta.""

Kui õpetaja noortega pataljonis käib, on ta alati palunud kohtumisele kaasata Jõgeva noormehi. "Ja siis seisid auditooriumi ees kolonelleitnant Tarvo Luga, kapten Margus Kallo ja nooremseersant Holger Saarik. Ei taha endale küll au võtta, ent seda annab järele teha, et korraga on ühes ruumis pataljoniülem, staabiohvitser ja ajateenija ning saan öelda, et need kõik on minu õpilased," lausus õpetaja rahulolevalt.

Viktor Nõmm nendib, et pelgalt raamatutarkusest jääb väheks ning erinevad teemad tuleb õpilastele söödavaks kohendada. "Tahan, et nad oskaksid kastist välja mõelda, ka vetsupoti loputuskastist," muigab ta.

Näiteks kui keskküte kaob, saab visata teki üle laua ning laua all on soe pesa. Kui vesi on ära, leiab puhta vee WC-poti loputuskastist. Praktilised oskused aitavad ekstreemsetes oludes toime tulla, sest alati ei saa kõike poest ning mõnel juhul võib päästjatel ja politseil ressurssi nappida.

"Olen andnud ka nõukogude ajal sõjalist algõpetust. Toona ütlesin poistele, et jätame raamatu kõrvale ja teeme praktilist. Õpetasin neid köögirätikutest jalarätte siduma. Vene sõjaväes sokke ei tuntud, näitasin, kuidas rätti mähkida, et jalad oleks hõõrumata ja mädanema ei läheks," on kogenud õpetajal kasulikud näited kohe justkui varrukast võtta.

Viktor Nõmm räägib, et on tänulik Jõgevamaa gümnaasiumi esimesele direktorile Alo Savile, kes oli uue riigigümnaasiumi käivitamisel seda meelt, et koolis peab riigikaitseõpetus olema.

Õppe läbiviimist koolides rahastab kaitseministeerium kaitseressursside ameti kaudu. "Nii on võimalik korralda ekskursioone, välilaagreid ning soetada tarvilikke õppevahendeid. Lisaks on meil Kaitseliidu Jõgeva malevaga head suhted ning alati on tunda toetavat õlga," tunnustas Nõmm.

Õpetaja on igaks tarbeks komplekteerinud üksusekasti, kus on sees korralikud kirved, vibusaed, telgilaternad, tangid jms. "Kui lähen laagrisse, võtan selle võlukasti kaasa, kõik, mis vaja, leiab sealt. See on ka reservkast: kui Kaitseliidu üksusel on vaja järsku välja „lennata“, on lisaressurss olemas."

Õpetaja silmapaistev töö on pälvinud tunnustusi nii Kaitseliidust, kaitseväest kui ka kaitseministeeriumist. 2015. aastal valiti Viktor Nõmm Jõgeva maleva aasta kaitseliitlaseks.

"Jõgevamaa gümnaasiumis algas riigikaitseõpetus, olin paras nuhtlus, rääkisin poistele, mis on õige mehe kohus. Tõin Kaitseliitu korraga 13 uut liiget ja meil oli malevas oma Jõgevamaa gümnaasiumi jagu," märkis õpetaja rahulolevalt ja nentis, et nüüd on seadus muutunud ja sellist värbamist enam koolis teha ei saa.

Jess, tulin toime!

Riigikaitsekursuse üks osa on kaheks ja pooleks päevaks mugavustsoonist metsalaagrisse minek. Kui õpilastel munder seljas, ootab neid kurb teade, et telefonidest tuleb loobuda. Esialgu võimatuna näiv ettevõtmine päädib pühapäeval tõdemusega, et telefonidest puudust ei tuntudki.

Pole ka imestada, sest laager on olnud küll väsitav, ent õpilased seejuures rõõmsad: "Jess, toime tulime!"

Esimene öö tuleb veeta isetehtud onnis ning soojagi saab enda süüdatud lõkkest. Menüüs on aga seasüda juurikatega, mis tuleb ise lõkkel küpsetada.

Õpetaja sõnul on poiste häbiks tüdrukud asjalikumad. Kui poisid nõutult rupskeid vaatavad, haarab tüdruk jalaväelabida ja hakkab südant hakkima. Tüdrukud jagavad käske, mida vaja teha, ning ütlevad poistele: "Ära vingu!"

"Palju elevust tekitab välitualeti kaevamine. Ei saa nii, et astun onnist välja ja siis kohe kaevama. Tualett asub umbes 50 meetri kaugusel. Käimla juurde peab pääsema kinnisilmi. Pea kõrguselt tuleb eemaldada oksad, et öösel unise peaga miski ei torkaks," kirjeldab Viktor Nõmm.

Laupäeva ööl vastu pühapäeva ründavad laagrit "pahalased". Õpilastele on selgitatud eelnevalt paiknemisala julgestamise ja kaitsmise põhimõtteid. Neil on kindlad marsruudid patrullimiseks ning kokkulepitud salasõna. Rahulikumal hetkel on rünnak. Õpetaja Nõmm muigab ning räägib, kuidas tal õnnestus ühes laagris endalegi teadmata vaenlaseks saada.

Jaopealikega lepiti kokku, et laagri alal peakatteta liikujad on vaenlased. "Mina koosolekul ei viibinud ja salasõna polnud ka edastatud. Tegin autokastis ööuinakut, hüppasin välja, et pissile minna. Muidugi väänati mind ära, sest olin ju mütsita ja salasõnata. Oleksin võinud kinnivõtjad seljast ära visata, aga laagris tuleb ju kaasa mängida. Mind lohistati juhtpunkti ja pidin oma isiku tuvastama," naerab õpetaja.

Laagris saavad õpilased kätte ka relvad. "Kui noormehel või neiul on relv käes, siis on kohe teine hoiak ja tunne, et neid usaldatakse. Relv on nende vastutusel. Loomulikult oleme kontrollitud alal, õpetajate ja instruktorite valvsa pilgu all ning moona pole," selgitab ta. Valveta jäetud relvad korjatakse ära ning hooletul tuleb kaasas kanda motivatsioonitabletti ehk kaheksakilost tankitõrjemiinimulaaži.

Viktor Nõmme hinnangul on laagri kihvtim osa laskmine. Kes pole noorkotkas või kodutütar olnud, hoiab sõjaväerelva käes esimest korda. "Meie laagri võlu on see, et siin jagub õpetaja tähelepanu ja hoolitsust kõigile õpilastele. Tartus teevad kõik riigikaitseõpetusega koolid koos kaitseväe akadeemia kadettidega ühislaagri, kus on oma 300 inimest," toob ta kohe võrdluseks.

Pärast põhjalikku relva ohutushoidu ja väljaõpet saavad õpilased instruktorite valve alla tulejoonele. "Lisaks instruktoritele on õpilased paaris, kui üks laseb, jälgib teine teda tähelepanelikult selja tagant," selgitab Viktor Nõmm ja lisab, et nii saavad õpilased teha olulisi tähelepanekuid laskmistehnika lihvimiseks.

Metsas on mõnus põrgata

Nagu eespool näha, on riigikaitseõpetus teistsugune ja põnev aine. Haaravaks muudab kursuse õpetaja, kes on oma ala asjatundja ja praktik.

Kaitseliitlane on Viktor Nõmm 1992. aastast. "Minu kutsujaks oli esimene Jõgeva maleva pealik Ants-August Nurk. Teist nii põhimõttekindlat, aatelist ja eestimeelset inimest annab leida. Ta oli minu mentor ja rääkis nii haaravalt," jutustab Nõmm, kuidas ta Kaitseliitu jõudis.

Toona oli esimene ülesanne rahareformi turvamine. Kuigi algusaastatel oli Kaitseliidus tegevusi vähem, tekkis siiski kamraadide tunnetus. Kui koroonaaeg välja jätta, leiab nüüd tegevusi igaks nädalavahetuseks. "Mulle on metsas põrkamised mõnus mahalaadimine. Kui pühapäeval koju jõuan, olen rahulolev, üdini väsinud, aga nainegi ütleb, et nägu on helgem," muigab ta.

Nõmme sõnul jäävad mehed lasteks. "Kui on relvade, põneva seltskonna ja haarava stsenaariumiga õppus, tahan selle võimalikult reaalselt läbi teha," märgib kaitseliitlane. Iga praktiline läbielamine annab kogemuse järgmiseks korraks. "Oli külm ning metsas õppus. Panime telgi püsti ja veidi eemale generaatori tuksuma. Patrullisime ning julgestasime oma juhtpunkti. Ent „pahad“ olid märkamatult mööda hiilinud ja avasid telgi peale valangu. Stsenaariumi järgi meid enam ei olnud," jutustab Nõmm.

Aasta hiljem oli samalaadne õppus ning kampki umbes sama. „Kuid siis olime juba targemad: juhtpunkti püstitasime nõkku ning varjasime selle hoolikalt. "Vaenlase" eksitamiseks püstitasime aga teise telgi, kus olid prožektor ja küdev ahi. Hoidsime telki vaatluse all, teadsime, et vastastel on öövaatlusseadmed ning küttega telk jääb silma. Nii läkski, ent enne astusid nad signaalmiinile," kirjeldab Viktor Nõmm. "Sama suur kui ründajate üllatus, oli meie võidurõõm."

Nooremleitnant Viktor Nõmm

  • Kaitseliidu liige aastast 1992
  • Kaitseliidu Jõgeva maleva formeerimispunkti ülem
  • Jõgevamaa Gümnaasiumi riigikaitseõpetaja
  • Jõgeva maleva esindajatekogu ja Jõgeva malevkonna juhatuse liige

Tunnustused

  • Kaitseliidu teenetemedali III klass 2010
  • Kaitseliidu Jõgeva maleva teenetemärk 2013
  • Kaitseliidu Jõgeva maleva aasta kaitseliitlane 2015
  • Kaitseministeeriumi hõberinnamärk 2015
  • Kaitseministeeriumi kuldrinnamärk 2019
  • Kaitseväe juhataja tänukiri 2019
  • Kaitseliidu teenetemedali II klass 2020
Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid