Võrreldes 2018. aastaga suurenesid LOÜ-de heitkogused 2019. aastal 3,2 protsenti. Heitkoguste kasv 1000 tonni võrra oli tingitud peamiselt lahustipõhiste värvide kasutuse suurenemisest ehitussektoris ja kodumajapidamistes. Samuti suurenesid heitkogused liimainete kasutamisest.

Puidu ja puidujäätmete põletamise kasvuga kaasnesid LOÜ-de heitkoguste suurenemine tööstusliku põletamise ja energiatööstuse sektoris.

Kui võrrelda lenduvate orgaaniliste ühendite heitkoguseid 1990. aastaga, siis on vähenemine olnud 66 protsenti.

2019. aastal suurenesid ka ammoniaagi ehk NH3 heitkogused ja seda 2018. aastaga võrreldes 1.6% põhjuseks põllumajanduses suurenenud väetiste kasutamine ja energeetikasektoris põletatud puit.

Transpordisektorist tekkivad ammoniaagi heitkogused on ajavahemikul 19902019 suurenenud aga ligikaudu kaheksa korda.

Peamine NH3 heitkoguste allikas on maanteetransport. Ammoniaak ei teki märkimisväärses koguses ottomootoriga sõidukites toimuvates põlemisprotsessides, vaid on soovimatu kõrvalprodukt katalüütilisel redutseerimisel. Ammoniaagi heide on väiksem vanadel sõidukitel ning suurenenud uute sõidukite kolmeastmelistel katalüsaatorite üha laiemal kasutamisel.

Keskkonnaagentuuri äsjailmunud raporti "Eesti õhusaasteainete heitkogused aastatel 19902019" kohaselt on õhusaasteainete heitkogused Eestis üldiselt aga langustrendis.

Heitkoguste andmed pärinevad aga iga-aastastest keskkonnaluba omavate ettevõtete endi poolt esitatud aruannetest, mitte sõltumatute mõõtjate poolt.