Ida-Tallinna Keskhaigla kardiovaskulaarkirurg dr Veronika Palmiste selgitas, et fotodel on näha unearteri operatsiooni ajal patsiendilt eemaldatud lubjanaastu tükk, mis põhjustas patsiendile insuldi.

Ta märkis, et lubjanaastud võivad elu jooksul tekkida kõigi inimeste arterites. Inimeseti on see aga erinev, kui kiiresti arteritesse lubjanaast tekib ja kas see läheb aja jooksul katki või mitte.

Arterite eesmärk on transportida organitesse ja jäsemetesse hapnikurikast verd.

„Kui selles protsessis tekib mingil põhjusel takistus, võib organisse või jäsemesse tekkida verevaegus ehk isheemia. Kuna arterites voolav veri on ka ise eluskude, siis iga muutus veresoone seinas võib esile kutsuda vere hüübimise ning veelgi olukorda halvendada," ütles Veronika Palmiste.

Ühtlasi kummutas Veronika Palmiste Covid-19 vastastest vaktsiinidest levivaid müüte. „Inimestel, kellel on kõrgendatud tromboosihirm, soovitan pigem mõelda sellele, mida nad teevad ise oma elustiiliga. Näiteks suitsetamine on üks kõige olulisemaid tromboosi riskifaktoreid," leiab ta.

Vaktsineerimist soovitab ta ka oma patsientidele, kelle on eelkõige arteroskleroos. „Palun neil ennast vaktsineerida, kuna nad on riskigrupp ja kes kõige rohkem haavatavad, kui põevad raskelt COVID-it."

Ida-Tallinna Keskhaigla on veresoontekirurgias üks kõige rohkem soonesiseseid protseduure tegev haigla ja seetõttu näeb dr Palmiste, et arteroskleroosi patsientidel ei ole mingit põhjust ennast jätta COVID-19 vastu vaktsineerimata. „Inimestel, kellel on kõrgendatud tromboosihirm, soovitan pigem mõelda sellele, mida nad teevad ise oma elustiiliga. Suitsetamine on üks kõige olulisemaid tromboosi riskifaktoreid tavalistel inimestel."

Hetkel ei ole vaja ka kahelda üheski COVID-19 vastases vaktsiinis, mis on Eestis kättesaadavad. „Sellel ei ole vahet, mis vaktsiiniga tänasel päeval vaktsineerida. Võtke see esimene vaktsiin, mida teile pakutakse," soovitab dr Palmiste nii oma patsientidele kui ka kõigile teistele.