Austraalias Perthis tegutseva Edith Cowani nimelise ülikooli teadlaste uurimus näitab, et ühe käe treenimine võib suurendada teise käe tugevust ja vähendada lihaskadu — ja seda sõrmegi liigutamata!

Avastus võiks aidata teise käe ekstsentriliste (s.t lihaseid koormuse all pikendavate) harjutuste abil leevendada lihaste kärbumist ja lihasjõu kaotust, mis pahatihti kaasneb käe liikuvuse piiramisega nt vigastusest paranemise ajal.

Uuringu tulemused seavad kahtluse alla tavapäraste rehabilitatsioonimeetodite näidustatuse ning võiksid aidata vigastustest paremini paraneda sportlastel ja taastuda insuldipatsientidel, kes sageli kaotavad ajutiselt mõne jäseme liikuvuse.

„Vigastamata jäsemega rehabilitatsiooni ja treeningut otsekohe alustades saame ennetada treeningust johtuvaid lihaskahjustusi teises jäsemes ja samas suurendada selle tugevust jäset tegelikult üldse liigutamata,“ kinnitas uuringus osalenud Ken Nosaka, kes on Edith Cowani nimelise ülikooli meditsiini- ja tervishoiuteaduskonna professor

Uurimus oli rahvusvaheline ja hõlmas 30 osalejat, kelle üks käsi oli vähemalt kaheksa tunni vältel nädalas nelja nädala jooksul liikumatuks tehtud.

Uuringuvalim jaotati kolmeks; üks rühm ei teinud üldse harjutusi, teise rühma kuulujad tegid vaheldumisi ekstsentrilisi ja kontsentrilisi harjutusi ning ülejäänud tegid ainult ekstsentrilisi harjutusi.

Aktiivse käega raske hantli abil ainult ekstsentrilisi harjutusi teinud katsealustel kasvas lihasjõud ja vähenes lihasatroofia ehk kärbumise määr liikumatus käes.

„Katsealustel, kes tegid ainult ekstsentrilisi harjutusi, suurenes lihasjõud mõlemas käes kõige rohkem, mis tähendab, et sellise treeningu ülekandumis-efekt (ingl cross-transfer effect) on väga tugev.

Sama rühma liikmete liikumatutes kätes vähenes lihasmass ka ainult 2%, mis tähendab, et inimesed, kes harjutusi ei tee, peavad hiljem tegelema lihasmassi ja -tugevuse taastamisega,“ selgitas prof Nosaka.

Ta kavatseb laiendada uurimistööd teistele käelihastele ja -liigutustele. Seekordne uurimus keskendus küünarvarre sirutajalihastele (ingl elbow flexors), kuna neid käe liikuvuse seisukohalt olulisi lihaseid kasutatakse sageli mudelina sunnitud liikumatuse tõttu lihasjõule ja -massile avalduvate mõjude uurimisel.

„Tulevikus loodame uurida, kuidas ekstsentrilised harjutused võivad aidata parandada motoorikat, liikumist ja lihaste täppisjuhtimist, mis on eriti oluline rabandusest või vigastusest taastuvate patsientide jaoks,“ rõhutas professor Nosaka.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid