Eesti tunnistab vaid kolmes keeles koroona läbipõdemist ja vaktsineerimist tõendavaid dokumente

Valitsuse värskendatud koroonapiirangute kohaselt peavad kõik pärast 5. aprilli Eestisse sisenejad jääma 10 päevaks isolatsiooni ja end testima, kui just pole ette näidata tõendeid selle kohta, et viimase poole aasta jooksul on COVID-19 läbi põetud või vaktsineerimiskuur läbi tehtud? Kuidas neid kahte aga piiri- ja korravalvureile tõendada – seda uuris Forte politsei ja piirivalveametilt.

Tallinna piiripunkti juht Raavo Järva selgitas, et piiripunktis lähtuvad ametnikud eelkõige valitsuse korraldusest, kus on kirjas, millised dokumendid tuleb riiki sisenemiseks või riigist lahkumiseks esitada.

Selle korralduse kohaselt on väga kerge toimida Eesti kodanikel - nemad peavad sisenema digilugu.ee portaali ja sealt välja printima kas uuringu saatekirja vastuse, epikriisi kande või immuniseerimispassi väljavõtte.

Kui inimene on aga koroonahaiguse läbi põdenud välismaal olles, saavad nad esitada teise riigi arsti väljastatud tõendi, millel kajastuvad ladina või slaavi tähestikus ning eesti, vene või inglise keeles analüüsitud isiku isikuandmed - näiteks analüüsi metoodika, selle tulemus, testi tegemise koht, aeg, tegija ning viimase andmed. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud.

Vastavalt maailma terviseorganisatsiooni WHO definitsioonile saab kasutada COVID-19 diagnoosi kinnitamise laboratoorsete meetoditena SARS-CoV-2 RT-PCR ja SARS-CoV-2 antigeen-RTD meetodeid. See tähendab, et antikehade analüüsi tulemus ei vabasta inimesi isolatsiooni jäämisest. Ehk siis: Eesti aktsepteerib eneseisolatsioonist vabastamisel ja selle lühendamisel ainult PCR-teste.

Mis puutub vaktsineerimisse, siis inimesed kes on vaktsineeritud välimaal olles, saavad seda Eesti ametnikele tõestada, esitades immuniseerimispassi, selle koopia või vastava sertifikaadi, millel muu hulgas kajastuvad ladina või slaavi tähestikus, eesti, vene või inglise keeles info haiguse kohta, mille vastu immuniseeriti, immuniseerimise kuupäev, immuunpreparaat, mida kasutati, selle partii number, manustatud annus, mitu annust on isikule manustatud ning immuniseerija nimi. Samuti võib tõendiks olla teise riigi andmebaasi väljatrükk, mis on ametlikult kinnitatud. Kolmandate riikide kodanike puhul aktsepteeritakse vaktsineeritust COVID-19 vaktsiinidega, mis on nende elukoha või lähteriigis müügiloa saanud või mida vastav riik tunnustab.

Raavo Järva märkis, et lisaks tuleb välispiiri ületades kõigil täita deklaratsioon kas kuni 24 tundi enne Eestisse saabumist Terviseameti iseteeninduses või paberkandjal lennujaamas või sadamas.

„Piiriületusel suhtlevad ka politseinikud inimesega ning selgitavad valitsuse korraldusest tulenevaid piiranguid," märkis Järva. „Tuvastades piiridel isikud, kes peaksid olema isolatsioonis teavitab politsei juhtumitest Terviseametit. Piiriületus tõkestatud ei ole."

Kuid juhul, kui haigestunud inimene soovib riigist lahkuda isolatsiooni ajal ning soovib selleks kasutada ühistransporti - lennukit, rongi või buss - , siis suunatakse ta Järva sõnul valima ohutut piiriületuse viisi või reisima pärast tervenemist.

Piiripunkti juht lisas, et politsei ei takista inimeste riigist väljumist ega teavita reisisihtkoha riiki rikkumisest, küll aga peaks inimene Eestist lahkudes olema tutvunud nii sihtriigi kui ka transiitriigi sisenemise ja võimalike eneseisolatsiooni tingimustega. Sama tuleb arvestada ka Eestisse tagasipöördumisel.

Läbipõdenutele kohaldatav erand kehtib ka vaktsineerimiskuuri läbinud isikute kohta. Sarnast erandit rakendatakse Euroopa riikidest ka Leedus, kus eelnevalt vaktsineeritud, kuid hiljem lähikontaktis olnud ei pea karantiini jääma.

Sarnaselt teistest riikidest reisimisele saab 10-päevast eneseisolatsiooni lühendada testimisega. Selleks tuleb teha kaks negatiivse tulemusega koroonaviiruse testi, ühe neist kuni 72 tundi enne riiki saabumist ning teise testi mitte varem, kui kuuendal päeval pärast esimest.

Valitsus võttis sel nädalal vastu põhimõttelise otsuse pikendada koroonaviiruse leviku tõkestamise piiranguid vähemalt 25. aprillini.

Kehtivad piirangud jätkuvad kõigis valdkondades. See puudutab nii hariduselu, sportimist, spordivõistluseid ja liikumisüritusi, noorsootööd, huviharidust, täiendkoolitust. Endiselt peavad klientide jaoks jääma suletuks spaad, basseinid, veekeskused ja ujulad. Keelatud on avalikud üritused, suletud peavad olema nii kultuuriasutused kui meelelahutuskohad. Kehtima jäävad erandid välitingimustes avalike koosolekute ja jumalateenistuste kohta ning muuseumite õuealadele. Toitlustusettevõtetele on lubatud vaid toidu kaasamüük. Suletud peavad olema kõik poed peale esmavajalikke kaupu müüvate poodide. Muus osas võib kaupu müüa ja väljastada kaupluse õuealal. Avatud poodides ja teenindusettevõtetes tohivad kliendid liikuda arvestusega, et ruumi täitumus ei ületaks 25 protsenti.