Kandidaat peab olema mõne ESA liikmesriigi kodanik, omama vähemalt magistrikraadi (soovitavalt inseneriteaduste, loodusteaduste, IT või meditsiini valdkonnas), oskama väga hästi inglise keelt ning kasuks tuleb ka teiste keelte oskus.
Esmakordselt saavad kandideerida ka Eesti kodanikud. "Viimati otsis ESA uusi astronaute 11 aastat tagasi ning siis ei olnud Eesti veel ESA liige,“ ütleb Ettevõtluse Arendamise Sihtasutuse (EAS) Eesti kosmosebüroo juht Madis Võõras.
Erinevalt eelmisest korrast otsitakse nüüd kahte tüüpi astronaute.
Esiteks karjääriastronaudid, kes võetakse ESAsse tööle ning kes osalevad pikkadel missioonidel – võimalik et Kuule ning kaugemalegi. Teiseks projektiastronaudid, kes moodustavad nn reservi ja saavad sobiva missiooni korral kutse tulla ESAsse tööle, käia kosmoses ning täita konkreetseid ülesandeid maalähedasel orbiidil. Esimesi valitakse kuni kuus, teisi kuni 20.
Valituks osutunud läbivad aastaid kestva treeningprogrammi. Baastreeningul õpitakse nt kosmose süsteemide ja masinate kohta, aga ka vene keelt ja ellujäämisoskusi. Sinna kuulub kolmenädalane treening koopas, et kogeda astronaudi elukutse juurde käivat isolatsiooni. Meeskond peab koopas piiratud varustusega ja väga täpselt kõiki eeskirju silmas pidades täitma eri teaduslikke ülesandeid.
Kui põhioskused on omandatud, siis tulevad juba konkreetsemad ülesanded – kuidas kosmoses kindlaid katseid läbi viia või kosmosejaama tehnikat hooldada.
Eesti Kosmosebüroo vahendab lisaks siinsete ettevõtete toetamisele ESA karjäärivõimalusi. ESAs töötab praegu kümmekond eestlast, neist pooled stažööridena. Eesti liitus ESAga aastal 2015.
Näiteid töökohtadest, mida eestlased praegu ESAs täidavad: jurist, kosmosetööstuse ekspert, IT-ekspert, litsentseerimise ja kaubanduse spetsialist, EarthCare-satelliidi projektiassistent.
EASis on ka Eestist praktikante, kes tegelevad erinevate teemadega nagu robotite liikumine, andmevahetus missioonidel, Gaia teleskoobi pöörlemisandmete analüüs jm.
