Kes on pidanud ise pikemalt haiglas viibima, see on ilmselt märganud tohutut prügihulka, mis seal töö käigus tekib. Alates tarvikutest nagu maskid ja kindad, mille kasutamisaeg võib olla üsna lühike ja mis rändavad ruttu prügikasti.

Pandeemia vältel on äravisatava kraami kogus ainult kasvanud, eriti ühekordsete maskide tõttu, mida paljud eelistavad korduvkasutatavatele (nendega olla kergem hingata).

Hea teada, et keegi on selle teema südameasjaks võtnud. Põhja-Eesti regionaalhaiglas (PERH) näeb juba üle nädala spetsiaalseid MABIN-sildiga kogumiskaste, mille abil loodetakse kokku koguda võimalikult palju ühekordseid maske ja respiraatoreid, et need tagasi ringlusesse saata.

Haigla keskkonnaspetsialist Liisi Virgebau ütleb: "Enne COVID-epideemiat tavapäraselt osakonnas või kontoris me maske ei kasutanud, ainult patsiendiga lähikontaktis ja erinevate infektsioonide või operatsioonide käigus. Nüüd on aga ka kontoritöötajate jaoks normaalsus, et kolleegiga kabinetis koos olles tuleb teiste kaitseks kanda maski."

PERH-i haldusteenistuse juhataja Tõnu Talisainen kinnitab: “See Eestis esmakordne pilootprojekt on osa Regionaalhaigla tegevusest oma ökoloogilise jalajälje vähendamisel. Maskid on praegu olmeprügi, aga võiks olla sorteeritav prügi.

Kui kõik ühekordses kasutuses maskid ja respiraatorid sorteerimisest kõrvale jäävad, on see meie niigi ülekoormatud ökosüsteemile meeletu lisakoormus."

Pilootprojektiga tegeleb Hyperon OÜ. Forte küsimustele vastab firmat esindav Irja Tamkivi.

Kust MABIN-maskikastide idee tuli?

Idee tekkis mõned kuud tagasi, ikka seoses maskireostuse probleemiga kogu maailmas. Tundus, et kasutatud kirurgilised maskid saaks olmeprügiahelast eemaldada kohe sellise prügi tekkimisel, et vältida nende sattumist prügilatesse, loodusesse.

Kogu maailm tegeleb plastikureostusega, MABIN usub, et uue plastikprügiliigi leviku pidurdamiseks suudame leida lokaalseid võimalusi ümbertöötluseks. Aga iga ümbertöötlusahel algab kogumisest.

Kas PERH tuli ideega kergesti kaasa?

Regionaalhaigla on Põhja-Eesti suurim tervishoiuasutus, kirurgilisi maske kannavad kõik töötajad, vahetades neid mitu korda päevas. Samuti kannavad maske kõik haiglas liikuvad patsiendid.

Loomulikult oli nad valmis leidma viise, kuidas tuhanded päevas kasutatud maskid olmeprügist eraldi koguda ning panustasid ka enda poolt heade ideedega.

Regionaalhaiglal on meeskond, kes tegeleb sedalaadi keskkonnahoiu-temaatikaga, toimiva koostööni jõudsime suhteliselt kiiresti.

Mida te äravisatud maskide ja respiraatoritega edasi teete?

Eestis on plastikutöötlejaid, kes on valmis lisama kasutatud maske oma liinidele, millel toodetakse plastiktooret. Parim viis olekski ümbertöötlus põhimõttel “plastikust plastik”.

Kasutatud maskidest tehakse tooraine, mida saab edasi kasutada eri esemete valmistamiseks. Ideaalis võiks näiteks maskikastid ise olla valmistatud kasutatud endistest kirurgilistest maskidest, see on meie suur ilus eesmärk.

Aga maskidest saab tegelikult valmistada mitmeid erinevaid esemeid. Siiski – selleks, et midagi ümber töödelda, on vaja see kokku koguda. See on MABINi esmane eesmärk.

Kas teil on olnud ka varasemaid sellelaadseid projekte?

See on meie esimene sellelaadne projekt.

See, kuidas Eestis prügi käideldakse, on viimasel ajal meedias kõvasti kriitikat saanud. Kas ja kuidas teie saate uurida, et koostööpartnerid maskide käitlemisel oma parima annavad?

Me keskendume sellele, et plastikutöötlejad saaksid ja tahaksid liita maskid töötlusringiga, mis muudab kasutatud plastiku uueks tooraineks, plastikuks.

Hetkel on kasutatud maskid olmeprügi ehk neid käideldakse olmeprügina. Sellest n-ö halvemini ei saa prügi töödelda – mistahes katse muuta kasutatud maskid uuesti toormaterjaliks on igati tervitatav.

Juhin tähelepanu ka sellele, et MABIN-kastid ei ole mõeldud ainult haiglatele, vaid kõikjale avalikku ruumi, kus kasutatakse kirurgilisi maske.

Juba on meil esimesed maskikorjekohad ka avalikus ruumis, ning proovime mitmete ettevõtetega koostöös leida võimalusi maskide kogumiseks hotellides, poodides ja erinevatel teeninduspindadel.