Eestist sai välismaiste krüptorahaskeemitajate paradiis – põhjusteks nõrgad seadused pluss e-residentsus

Eesti on juba neli aastat atraktiivne tegevuspaik tuhandetele välismaistele krüptoraha ja virtuaalvääringute rahakotiteenuse pakkujatele, kuna siin on neil võimalik saada Euroopa Liidu tegevusluba. Samuti saavad nad ajada äri tänu e-residentsuse programmile. Seda kõike tehakse asjaga seotud äriühinguteenuse pakkujatele Eestis nägu näitamata ja riigile makse maksmata. Tuleb ette ka otsest rahvusvahelist kuritegevust.

Rahapesu andmebüroo (RAB) juhi kohusetäitja Marget Lundava ütles Fortele, et Eesti võttis juba 2017. aastal kasutusele virtuaalvääringu teenuse pakkumise mõiste, seejärel hakati selle teenuse pakkumiseks ka tegevuslube väljastama. Tegevusloa kohustus kõikidele EL liikmesriikidele tekkis samas alles 10. jaanuaril 2020, mis tähendab, et paljud riigid ei väljastanudki virtuaalvääringu teenuse pakkumiseks tegevuslube kuni eelmise aasta alguseni.

„Oma ettevõtte usaldusväärsuse tõstmiseks soovitud ELi liikmesriigi tegevusluba taotleti seega Eestist, sest see oli alguses ainuke riik ELis, kes selle valdkonna tegevuslube väljastas. Erinevates foorumites ja portaalides levis vastav info kiiresti ning samuti reklaamisid selliseid võimalusi aktiivselt Eesti äriühinguteenuse pakkujad," rääkis Lundava.

E-residentide ettevõtetele äriühingu teenuse pakkujaid on programmi veebilehe andmeil tõesti kümneid.

Oluline on ka see, et Eesti seadused põhimõtteliselt ei võimaldanud kuni möödunud aasta 10. märtsini keelduda tegevusloa väljastamisest virtuaalvääringu teenuse pakkujatele, sest seaduses sätestatud kontrolli alused olid nii minimaalsed, et igaüks suutis neid täita.

Lundava sõnul oli Eestis oli seega mitu aastat väga lihtne saada tegevusloaga ettevõte, mistahes bürokraatlikud kohustused said täita äriühinguteenuste pakkujad. Ka tänasel päeval ei ole tegevusloa kontrolli võimalused tema hinnangul veel piisavad, et tagada tegevusloa taotlemist vaid nende ettevõtete poolt, kes ise päriselt sooviksid Eestis oma teenust pakkuda.

Osaliselt on jätkuv suur huvi Eesti tegevuslubade vastu seotud alates 2017.a lõpust loodud kuvandiga ja äriühinguteenuse pakkujate poolt tehtud turundustööga. Oma osa on samuti sellel, et Eestis kehtestatud nõuded ja protsessid äriühingute loomiseks ning ettevõtte omandamiseks on väga lihtsad ja kiired, tihti ei ole selleks vajalik kodunt arvuti tagant lahkudagi. Euroopa Liidus laiemalt see nii tavapärane ei ole.

Pannakse toime kuritegusid

RAB andis oma viimases mahukamas analüüsis teada ka sellest, et on saanud arvukalt teateid virtuaalvääringutega seotud kelmuste kohta, sagedamini puudutavad need investeerimiskelmusi. Näiteks on Eesti tegevusloaga ettevõtted mitmel juhul kasutanud lihtsakoelist „exit scam-i" ehk väljumispettust, kus ei võimaldata kliendil oma varade ära kandmist teenusepakkuja juurest ning vara omastatakse.

„Eesti virtuaalvääringu sektori mainekahju riski tõstab arvestatav seos e-residentidega. Äriregistri andmetel on 2020. aasta veebruari seisuga 36 protsendil virtuaalvääringu rahakotiteenust ja 35 protsendil virtuaalvääringu raha vastu vahetamise teenust pakkuvatel ettevõttel seotud isikuks (kui välja jätta kontaktisikud) vähemalt üks e-resident. Kokku on virtuaalvääringu teenuse pakkujatega olnud seotud 554 endist või praegust e-residenti," seisab RABi uuringus.