Siiski ei olnud see nähtus täiesti tundmatu ka maapiirkondades ning seda esines Eesti küladeski, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu. Teemast kirjutavad Andreas Kalkun ja Kersti Lust.
Folkloori põhjal toimusid sedasorti kõlvatused põhiliselt kõrtsis, aga ka mõisas. Mitmes regilaulu tüübis, kus tegevus toimub kõrtsis, võib leida kaudsemaid või otsesemaid vihjeid selle kohta, et kõrtside juures tuli ette prostitutsiooni meenutavat tegevust.
Laulutüüp „Kõrtsis ööbimas“ lõpeb vahel meestegelase palvega anda talle "küljesoojendaja". Kõige otsesemalt kõrtsiga seotud regilauludest hoiatatakse kõrtsis toimunud hooramise eest laulutüübis „Kõrtsinaise tütar“.
Väärib tähelepanu, et ohtlike meestena loetletakse lauludes talupoja seisusest erinevaid mehi: käsitöölisi, linlasi ja mõisarahvast.
Rahvalauludest ja kohtulugudest nähtub, et ühtesse astuti kõrtsi põrandal, tallis, laudas, lakas või ka kõrtsi lähedal „kruusaaugus“ (nt Liiva kõrtsi taga kruusiaukus).
Vene allikais märgitakse kõrtsi ümbruse metsi, mis olnud armatsejaist tulvil ning võib arvata, et vahekord metsa all polnud tundmatu ka siinmail.
Eesti vallakohtu protokollidest nähtub, et külarahva meelest oli kõrts see koht, kus kõrtsmik pidas „liiderlikke inimesi“, naised teiste meestega elasid ja „sealt siis kasu“ said ning kus käisid liiderliku elu ja joomise poolest „kuulsad“ naised.
Loe prostitutsioonist Eesti külas lähemalt märtsikuu Imelisest Ajaloost.
