Fortel tekkis sellest lähtuvalt küsimus, et kui COVID-19 juba põdenud inimene nakatub uuesti, kas ta haigestub seejärel pigem raskemalt või kergemalt.

Teemat nõustus kommenteerima Tartu ülikooli inimese füsiolooga professor Eero Vasar.

"Kui inimene on COVID-19 juba põdenud, siis järgmine haigestumine peaks kulgema kergemalt, kuna immuunsüsteemil on eelmisest kohtumisest juba teatud "mälujäljed" olemas. Ilmselt vaktsineerimine aitaks ka nendel inimestel järgmise nakatumise eest paremat kaitset leida," nendib Vasar.

Ta usub, et SARS-CoV-2 viirusega hakkab ilmselt olema nagu gripiga: uute "võimsamate" tüvede ilmnemisel hakkavad ringkäigud korduma.

"Ennetav vaktsineerimine aitab neid uusi puhanguid paremini vaos hoida. Koroonaviiruse vastaste vaktsiinide edasiarendamine jääb seega kindlasti päevakorda," kinnitab professor.

Kelle puhul tekib oht, et tal tekib COVID-19 põdemise järel mingeid jäävamaid kahjustusi, kopsudes või mujal? "Jääknähud sõltuvad sellest, kui raskelt inimesed on haigust põdenud. Eelsoodumusega raskelt põdenul jäävad kopsukahjustused püsima või võtab nendest üle saamine väga pikka aega," selgitab Vasar.

"Võimalik on diabeedi teke, mis tähendab pankrease insuliini sekreteerivate rakkude hävimist. ACE2 osaleb nende rakkude talitluse regulatsioonis. Eriti tähelepanuväärne oli diabeedi ilmnemine SARS-i eelmise "turnee" ajal (2002–2004 kestnud epideemia, mille põhjustas SARS-CoV-1 viirus).

Tegeleda tuleb ka närvisüsteemi kahjustustega. Seega on tegemist nii mitmepalgelise tegelasega, et need häired võivad avalduda erinevate funktsioonide osas. Ilmselgelt jääb meditsiini jaoks päevakorda COVID-19 erinevate kaugemate tagajärgedega tegelemine," lisab ta.

Loe hiljem
Jaga
Kommentaarid