Suveajale lähevad üle kõik Euroopa Liidu riigid, kuna siseturu ühtse toimimise huvides kehtib ühine kuupäev ja kellaaeg suveaja alguse ja lõpu kohta.
Talveaeg algab taas pühapäeval, 31. oktoobril kell 4, mil nihutame kella ühe tunni võrra tagasi (kella kolmele).
Kellakeeramisega tegeleb vaid umbes kolmandik maailma maid ja nende arv langeb ilmselt veel siis, kui see euroliidus riigiti vabatahtlikuks muutub.
See pidi juhtuma juba tänavu, aga europarlament pole suutnud endiselt ära otsustada, kas ja kuidas seda teha. Esimene kord tuli teema tõsisemalt arutlusele 2018. aastal.
Miks kellakeeramine halb on? Asjatundja kommentaar
Unearst Heisl Vaher on teemat Fortele kommenteerinud lühidalt nii:
Kellakeeramine ehk sügisene üleminek suveajalt vööndiajale ning kevadel vastupidine nihkumine on uneteadlaste vaatepunktist vägivaldne sekkumine une-ärkveloleku rütmi, mis on geenide ja loodusliku valgusrütmi poolt seadistatud protsess.
Igaüks saab isiklikku une-ärkveloleku rütmi parandada regulaarse füüsilise aktiivsuse ja toidukordade ajastamise teel, kuid kaks korda aastas toimuv tunniajane hüpe on reeglina kehalisi ja vaimseid ebamugavusi esilekutsuv.
Unearstid üle maailma pooldavad kellakeeramisest loobumist ning on vööndiajale kindlaks jäämise poolt.
Suveaja pooldajate seisukohad on majanduslikult kaalutletud – pikem valgem õhtu soodustab rohkem teenuste tarbimist, samas jäetakse tähelepanuta teismeliste ja täiskasvanute suurenev riskikäitumine, suurenenud alkoholi ja tubakatoodete tarvitamine, sellest tekkivad ohud liikluses.
Pidev vööndiajas elamine parandab und tänu järgmistele asjaoludele: pikem uni, alanenud kehakaal (hea unega suudab inimene söögiisu paremini reguleerida), vähenenud alkoholi- ja tubakatarbimine, kuna õhtust valget aega on vähem.
