Sünnib uus riigiasutus – ja see võtab üle kõigi riigiasutuste serveripargid
(74)
Digiriigi alusteenuste reformi käivitamise otsustas Suti ettepanekul eile õhtul vabariigi valitsus.
Reformi tulemil luuakse majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riiklik infotehnoloogia baasteenuste asutus, kuhu koondatakse järgnevatel aastatel kokku mujalt ministeeriumidest ja riigiasutustest töökoha- ja serverimajutuse teenuste korraldamine.
Sutt sai ülesande konkreetsem plaan välja töötada selle aasta oktoobriks. Täpselt samamoodi on rahandusministeeriumi haldusalas juba loodud teistele asutustele raamatupidamis-, hanke- ja toetuste jagamise teenuseid osutav Riigi Tugiteenuste Keskus. Selle kõrvale peaks seega nüüd tekkima asutus, mille nimi võiks olla näiteks Riigi Digiteenuste või IT-teenuste Keskus.
„Kompetentsikeskus hakkab korraldama keskselt teenuse osutamist kõigile riigiasutustele, tehes seda kas ise või üha rohkem ka erasektorist sisse ostes. Nii väldime hajusalt tehtavaid investeeringuid ning tagame tehnoloogia pideva uuendamise ja digiriigi tervikuna paremini toimimise - muu hulgas minnes üle pilvelahendustele. Konsolideerimise tulemusel väheneb ka baasteenuste osutamiseks vajalike töökohtade arv," kommenteeris minister Sutt.
Seega viitab ta selle, et ministeeriumide senistelt IT-majadelt (RIK, SMIT, TEHIK, RIA, RIKS jne) võetakse vähemaks nii funktsioone kui töötajaid.
Valitsuses heakskiidu saanud ettepanekute aluseks on Rahandusministeeriumi ja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ühisel vedamisel 2020. aastal läbi viidud analüüs, milles vaadeldi arvutitöökoha- ja serverimajutuse teenuste korraldust ja kvaliteeti 112 riigiasutuses.
Suti sõnul saab riik baasteenuste korrastamisel olulise kasu. „Infoturbe riskid on madalamad, baasteenuste kvaliteet kõrgem ning digiriigi areng kiirem ja kestlikkus parem. Loomulikult kulub ka vähem raha digiriigi vajalikul tasemel ülalhoiuks - analüüsi järgi tuleb konsolideerimata kujul riigil maksta IKT baasteenuste vajalikul tasemel hoidmise eest aastaks 2030 vähemalt 27 miljonit eurot rohkem."
Baasteenuste üleminek kesksele teenusele toimub järk-järgult valitsemisalade kaupa, mitte kõik korraga. Täpsem graafik ja järjestus pannakse paika rakendusplaaniga. Senised riigi IT-üksused jätkavad ka edaspidi tööd valdkondlike infosüsteemide, andmekogude ja digiteenuste arendamise ja ülalhoiuga.
Riigiasutuste serveriparkide teema tõusis päevakorrale aprillis 2018, mil süttis maa-ameti keldris olev serveripark. Eesti on oma riiklike andmete varukoopiate tarvis ostnud serveripinda ka Luksemburgilt ning sõlminud pilveteenuste alase koostöömemorandumi Amazoniga. Riigisiseselt on MKM ja mitu IT-firmat ajamas pilveteenuste äri portaalis riigipilv.ee.
