INTERVJUU TEADLASEGA | Immunoloog Uku Haljasorg: koroonakriisis aitab edasi inimlikkus, aus suhtlus ja vaktsineerimine

Kõige olulisem asi, mida Eesti valitsus ja teadusnõukogu ei ole suutnud koroonapandeemia teise laine ajal teha, on inimlik selgitus ja lähenemine. Piirangute kehtestamisega jäädi teise laine ajal aga lootusetult hiljaks ja selle asemel tegeleti hoopis nende pehmendamisega, leiab Tartu ülikooli molekulaarimmunoloogia teadur Uku Haljasorg pikemas intervjuus Fortele.

Uku Haljasorg osaleb teadustöös, mille eesmärgiks on tuvastada, kuidas panna vaktsiinid paremini tööle just vanemate inimeste puhul. Teada on nimelt see, et immuunsüsteemi vananemise käigus toimuvad organismis muudatused, mis ei luba hästi vaktsiinile reageerida ja immuunmälu tekitada.

Loomulikult rääkisime temaga seetõttu eelkõige koroonaviiruse ja selle vastu vaktsineerimisega seonduvatel teemadel ning jõudsime lõpuks välja poliitikani ning selleni, mis meil Eestis pandeemia teise laine juhtimisega kapitaalselt valesti läks. Muu hulgas selgus, et palju olulisem müstilise nimega antikehade olemasolust on mälurakkude olemasolu inimese luuüdis ning seegi, et ka vaktsineeritud inimene võib viiruse ninna tõmbamise järel olla mitu päeva nakkav.

Selge on see, et koroonaviiruse eest meil kellelgi igavesti põgeneda ei ole võimalik ning küsimus on ainult selles, kas me oleme teda ninna tõmmates kaitstud ehk vaktsineeritud või mitte. Ma uuriks aga hoopis seda, kas organismis tekkiv immuunsus selle viiruse vastu on täpselt ühesugune nii koroonat läbi põdedes kui vaktsineerides?

Vaktsineerimisel tekkiv immuunsus on oluliselt rohkem ette ennustatav. Haigestumise korral ei või me iial ennustada, kas inimene on asümptomaatiline või lõppeb ta teekond intensiivraviosakonnas juhitaval hingamisel.