Harjumaal on vaktsineeritud vaid pooled üldhooldekodude elanikest

Harjumaal on hooldekodude elanike vaktsineerituse näitaja märgatavalt madalam kui kogu Eestis ning esimese süsti on kätte saanud vaid pooled neist.

Hooldekodud on olnud üks riikliku vaktsineerimiskava järgsetest prioriteetidest. Üle Eesti on 191 üldhooldekodus, 120 kogukonna teenuseosutamise asutuses ja 61 erihooldekodus vaktsineeritud ühe doosiga keskmiselt 63 protsenti elanikest.

Harjumaal on aga üldhooldekodu elanikke vaktsineeritud veelgi vähem - 52 protsendi ulatuses - arvestuse aluseks on maksimaalne kohtade arv tegevusloal versus vaktsineeritute arv. Mis puutub Harjumaa üldhooldekodude töötajatesse, siis ühe doosiga on vaktsineeritud neist 59%.

Tervisekassa kinnitusel on kõikidele üldhooldekodu elanikele ja töötajatele, kes on vaktsineerimist soovinud, on seda võimalust ka pakutud ja pakutakse edaspidi ehk kindlasti on hooldekodude elanike ja töötajate vaktsineerimine endiselt prioriteet.

„Oluline on märkida, et osades hooldekodudes on madala hõlmatuse põhjuseks olnud elanike varasem COVID-19 viirusesse haigestumine ning vaktsineerimisi tehakse seetõttu hiljem," teatas tervisekassa.

Keila haigla õendusjuht Merle Vaher tõdes, et esimeste doosidega oli probleem aktuaalsem veebruari lõpus, märtsi alguses, kuid nüüdseks on tarneraskused lahenenud.

Oleme hooldekodus ja õendushaiglas vaktsineerinud Pfizeri vaktsiiniga.

„Osad hoolealused on tänaseks vaktsineerimata seetõttu, et on haiguse hiljuti läbi põdenud," ütles Vaher ja märkis, et vaktsineerimist on seni teostatud Pfizeri vaktsiiniga.