Kuigi vaevalt keegi tahab selle viirusega nakatuda, ei soovi paljud end siiski vaktsineerida lasta. Oht haigestuda tundub neile väiksem asi, kui oma organismi mingit "kahtlast" vaktsiini lubada.

Aga äkki ongi loomulikul teel tekkiv koroonakaitse nii-öelda parem? Inimese immuunsüsteemi jaoks pole suurt vahet, kas kaitse tekib põdemise tagajärjel või kunstlikult – kui see tekib, siis see toimib ja tundub ajapikku ka ise tõhusamaks muutuvat.

Praeguste teadmiste valguses on raske väita, et vaktsineerimine kingib pikemaajalise kaitse kui läbipõdemine. Ka see, kui palju koroonaviiruse antikehasid tekib ja kaua need su keres võitlusvalmis püsivad, on individuaalne ja seda ei saa garanteerida.

Niisiis, kumb kaitse on pikas plaanis parem? Vaatleme mõlema variandi plusse ja miinuseid.

Kui immuunsüsteem tuvastab kahtlase sissetungija, tekitab see vastava kaitse. Viimane leiab aset veres ja lümfisõlmedes – olenemata sellest, kas antigeen sisenes nina, suu, seedetrakti, kopsude või süstla kaudu. Mida rohkem antigeeni (viirust või bakterit) leitakse, seda tugevam kaitse luuakse.

Suur vahe on aga selles, et koroonaviirusega nakatumine ei anna kõigile inimestele sama tugevat kaitset. Kes põeb COVID-19 kergelt ja väheste sümptomitega või üldse ilma nendeta, võib saada oluliselt nõrgema kaitse kui mõni teine.

Nn loomulikul teel koroona-antikehade omandamisega kaasneb seega suurem tõenäosus haigestuda ja COVID-19 rängemal kujul põdeda.

Vaktsiinid – kuigi juba mõte nendest on paljudele häiriv või hirmutav – annavad suurema šansi antikehad omandada ilma tõsiselt haigestumata. Ka on nende abil tekkiv immuunvastus tugevam. Seda võib öelda vast enamiku olemasolevate vaktsiinide kohta, aga on ka erandeid (mumpsivaktsiin).

Koroonavaktsineerimisel on vähemalt tulevikus veel üks suur eelis: sul on valida, millal seda teha või sellest loobuda. Nakkus tuleb ilmselt enamiku jaoks siiski ootamatult ja kipub karantiininõude tõttu ja muudel põhjustel nii isiklikke kui ka lähedaste plaane sassi lööma.

See ei tähenda muidugi, et ükski koroonavaktsiin annaks nakatumise või haigestumise vastu 100% kaitse. Leidub ehmatavaid näiteid ka selle kohta, kuidas paljud ikkagi haigestuvad. Aga vähemalt on selge, millega mittevaktsineerija riskib.