Teadlased avastasid Euroopa lõunaobservatooriumi ESO ülisuure teleskoobi VLT abil kvasari tähistusega P172+18, mis asub Maast umbes 13 miljardi valgusaasta kaugusel.
Universum on usutavasti 13,8 miljardit aastat vana, mis tähendab, et too kvasar võib olla meie universumi suurte galaktikate kõige esimese põlvkonna esindaja.
P172+18 on välja paisanud raadiosageduslikke kiirgusjugasid (ingl radio jet), mille jõudmine meieni valguse kiirusele lähedasel kiirusel on võtnud aega 13 miljardit aastat. See teeb sellest kaugeima raadiojugade allika, mis avastatud.
Tõtt-öelda kiirgab vaid umbes 10% kvasaritest valgust tuvastatavatel raadiolainepikkustel; selliseid kvasareid nimetatakse „raadiosagedusel valjudeks” (ingl radio-loud).
P172+18 on koduks mustale augule, mille kasvamise kiirus on üks suuremaid, mida iial täheldatud. Must auk on umbes 300 miljonit korda Päikesest massiivsem ja neelab ümbritsevat gaasi endasse peadpööritavas tempos. Avastuse tegijad usuvad, et must auk kasvab nii kiiresti tänu ainele, mida kvasar välja paiskab.
Kvasariteks nimetatakse galaktikapiirkondi, milles supermassiivse musta augu läheduses leidub ohtralt gaasi ja tolmu. Usutavasti esineb supermassiivseid musti auke enamiku suurte galaktikate keskmes. Tolm ja gaas keerlevad musta augu ümber, moodustavad ülikuumast ainest akretsiooniketta ja paiskuvad sageli jugade kujul mustast august eemale.
Üks kvasar kiirgab sama palju valgust kui triljon tähte, ehkki on ruumalalt Päikesesüsteemist väiksem. Kõrge energiataseme tõttu helendavad kvasarid sageli heledamalt kui neile koduks olevad galaktikad.
Teadlased püüavad leida miljardite valgusaastate kaugusel paiknevaid ürgseid galaktikaid selleks, et mõista paremini varajases universumis valitsenud tingimusi ning galaktikate tekkimise ja arenemise protsesse. Lisaks seda, kuidas mustad augud said varajases universumis kasvada nii massiivseteks nii ruttu pärast Suurt Pauku.
Avastust kirjeldav uurimus ilmus teadusajakirjas The Astrophysical Journal.