Koroonavaktsiinide mõjudest meie tervisele teeb lihtsalt ja lühidalt kokkuvõtte ajakirja Eesti õde tänavune kevadnumber.

Ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs selgitab teemat järgnevalt.

"Praegu kasutusele jõudnud koroonavaktsiinid on üsna lihtsa koostisega. Kui inimene on allergiline vaktsiini mõne komponendi suhtes, võib ka vaktsineerimine allergilise reaktsiooni vallandada. Mingi muu allergia, nt õietolmuvõi toiduallergia, seda ei soodusta.

Vaktsiinid põhjustavad nn vaktsineerimisreaktsioone – vaktsineerimisega tihedas ajalises seoses olevaid lokaalseid ja süsteemseid nähte, mis mööduvad mõne päevaga ja võivad vahel vajada sümptomaatilist ravi.

Senised koroonavaktsiinid on üsna reaktogeensed, st ebamugavat süstekoha valu või lühiajalist üldiselt kehva enesetunnet koos palavikuga esineb vaktsineerimise järel üsna sageli.

mRNA-vaktsiinide (loojateks Pfizer/BioNTech ja Moderna – Forte toim.) puhul on reaktsioone rohkem teise annuse järgselt, AstraZeneca vaktsiini puhul tundus teine annus paremini talutav.

Vanematel inimestel on reaktsioonid üldjuhul harvemad ja nõrgemad. Võimalikud kõrvaltoimed on vaktsiinide infolehtedes ja tervishoiutöötajatele mõeldud ravimi omaduste kokkuvõtetes kenasti kirjas ja nende võimaliku esinemisega tuleb arvestada.

Ainus sihtrühm, kelle puhul sellised reaktsioonid võivad vahel ohtlikuks osutuda, on oma elu lõpule lähenevad väga hapras üldseisundis inimesed, kellel ka valu või palavik võivad seisundit halvendada ning kelle puhul vaktsiinist saadav kasu ei pruugi jõuda avalduda."