Nende pilgud kohtusid ja nad mõlemad tundsid sügaval oma limbilises süsteemis, et on teineteise jaoks loodud, vahendab ajakiri Imeline Teadus.
See lause kõlab küll kohmakalt ja ebaloomulikult, aga iseloomustab seda, kuidas tänu teadusele on hakatud armastusse suhtuma kui protsessi. Kui aastasadu või isegi -tuhandeid seostati tundeid südamega, siis teadus pagendas need inimkeha rangelt kalkuleerivasse keskjaama ehk ajju.
Värskete teadusuuringute põhjal võib osa võimest meie tundmuste üle südamele tagasi anda. On selgunud, et signaalainete ja närvide abil manipuleerib süda aju südamelöökide rütmis.
Teadlased on tuvastanud terve hulga ühendusi keha kahe kõige olulisema elundi vahel ja selle tulemusena võib need sulandada kujundlikult vaata et üheks elundiks, mille kaks osa asuvad lihtsalt eri kehapiirkonnis.
Süda on palju enamat kui lihtne verepump. See mõjutab pidevalt nii meie tajusid, vajadusi kui ka sügavaid tundeid teiste inimeste vastu.
Kui inimene armub, on hirmul või kogeb stressi, siis ta pulss kiireneb ja südame intensiivset tagumist rinnakorvis on selgesti tunda. Nii võimaldab süda meil emotsioone füüsiliselt tajuda. Ehk just seepärast ongi eri kultuuride inimesed aastatuhandeid pidanud südant tunnete koduks.
Ehkki aju ja vaimseid funktsioone seostasid juba vanad kreeklased, taandati süda lihtsa pumba staatusesse siiski alles viimasel paaril sajandil. Arstiteaduse arenedes sai enesestmõistetavaks, et kui pulss ärevusega kiireneb, tuleneb see sellest, et süda lihtsalt järgib aju käsklusi.
Inimese tavaline pulss ehk südamelöökide arv minutis jääb enamasti 60–90 vahele. Südame kokkutõmbe ajal pumbatakse veri kõigepealt südame kahest kojast kahte vatsakesse. Siis surub parem vatsake vere edasi kopsudesse ning vasak vatsake saadab selle üle keha laiali. Sellega tegelevad südamelihase rakud.
Süda on põhimõtteliselt suur isereguleeruv lihas, mis oma funktsioonide täimiseks ei pea ajuga üldse suhtlema. Seda, et süda juhib suurel määral oma rütmi ise, on teatud kaua, ent samas on teadlastele olnud selge, et närviühenduste kaudu suudab ka aju südame pulssi mõjutada.
Arusaam, et käsuliin kulgeb ainult ajust südame poole, on uute uuringutega ümber lükatud. Nimelt selgub, et südame kokkutõmbed teevad palju enamat, kui lihtsalt pumpavad verd ning saadavad hapnikku ja toitaineid organismi laiali. On ilmnenud, et aju ja südame suhtlus toimub ka teistpidi. Ka süda võib sekkuda aju töösse, vormides nõnda meie mõtteid ja käitumist.
Loe südame ja aju vastasmõjude kohta lähemalt märtsi Imelisest Teadusest!
