Nad on võrdlemisi odavad ja neid on lihtne hankida. Pole ime, et need muutuvad aina populaarsemaks nii riigi-, äri- , era- kui ka kuritegelikus sektoris, kirjutab ajakiri Sõdur.

Paljude riikide arsenalis on juba olemas ka relvastatud droonid. Mitmes käivad just praegu aktiivsed arutelud nende soetamise üle.

Möödunud aastal oli Saksamaal üks olulisim avalikkust kaasanud kaitsepoliitiline arutelu või droonidebatt selle üle, kas Bundeswehril peaks olema relvastatud droonid. Peale riikide arendavad elementaarse tehisintellekti abil droone ka valitsusvälised osalejad.

Kuna droonid on väikesed, väledad, raskesti avastatavad ja sihitavad ning odavad, on need sissisõdalastele ja terroristidele ideaalsed vahendid hirmu külvamiseks ja kiireteks rünnakuteks. Eelmise aasta lõpus võttis Taliban relvastatud droonid kasutusele psühholoogilise relvana.

Kuigi rünnakud on olnud üksikud, on see uus taktika märk Talibani kohanemisvõimest ja vastupidavusest hoolimata USA kohalolekust Afganistanis. Veelgi enam näitab see strateegilist kavatsust jätkata võitlust vaatamata osalemisele rahuläbirääkimistel Afganistani valitsusega.

Need on vaid mõned näited uuest olukorrast, mis ajendab lisama uusi meetodeid autonoomsete droonide vastastesse strateegiatesse. Praegu toimub suurem osa drooni tuvastusest veel lainesageduse või visuaalse tuvastamise põhjal.

Uue põlvkonna droonid lendavad aga GPS koordinaatide järgi ja on varustatud masinnägemise algoritmiga. Oma missiooni täites ei saada nad piloodile kõrglahutusega videopilti, vaid välk-sidesõnumeid tuvastatud objektide koordinaatidega. Seda sõnumit on raske avastada ja raske segada.

Selline tehnoloogia on rakenduses juba ka kommertsdroonides. Näiteks saab drooni panna jälitama sõidukeid ja inimesi ning lendama GPS koordinaatide järgi.

Marduk Technologies

Marduk oli Babüloonia mütoloogias kaitsejumal, kellest sai kõigi jumalate kuningas seejärel, kui tal õnnestus erinevate kombineeritud meetodite, sh äikesetormide abil alistada ürgkaost kehastav madu-draakon.

Marduki nimi ja lugu annavad päris hästi edasi ka probleemi, mida Eesti iduettevõte Marduk Technologies lahendama on asunud. Marduk Technologies'i meeskond on välja töötanud alternatiivse drooni tuvastamise, jälgimise ja ülitäpse sihtimissüsteemi Marduk Shark.

„Meie toode on üks osa laiemast mitmekihilisest kaitsest,“ ütleb ettevõtte asutaja Indrek Seppo. „Kuna radaritel võib olla raskusi väikeste objektide eristamisega, on meie toode nagu lisakiht, mis aitab ohte avastada ja kiirelt tuvastada. Aga samas on see ka eraldiseisev süsteem, mis on võimeline tegema tuvastusi ilma radarita. Meie peamine loogika on kaitsta end ohu eest sama tehnoloogiaga – bots against the bots.“

Ettevõte sai alguse 2017. aastal tänu kaitseministeeriumi grandile ja põhineb täielikult Eesti kapitalil. Nüüd töötab rahvusvahelise meeskonnaga ettevõttes 15 inimest.

Äriarendust veavad kaitseministeeriumi taustaga Leet Rauno Lember ja Martin Simon. Tootearendusega tüürivad tehnoloogiajuht Toomas Pruuden ja andmeteadlane Indrek Seppo. Inseneride seas on nii sakslasi, jaapanlane, bangladeshlane kui ka nepaallane.

Kaitse sõjaliste või pahatahtlike droonide vastu toimub mitmes etapis. Esiteks on vaja kindlaks teha, et õhuruumis on midagi, mis sinna ei kuulu. Pidades silmas objektide väiksust, suurt kiirust, ilmastikuolusid jne, on ainuüksi esimene etapp ehk drooni avastamine keeruline ülesanne.