Seni kasutusloa saanud koroonavaktsiinide erinevustest teeb lihtsalt ja lühidalt kokkuvõtte ajakirja Eesti õde tänavune kevadnumber.
Molekulaarbioloog ja Tartu ülikooli teadusarvutuste keskuse konsultant Ülar Allas selgitab ajakirjale asja järgnevalt.
"Pfizer/BioNTech ja Moderna tõid turule mRNA-vaktsiinid. Need sisaldavad pisikest sünteetilist osa viiruse pärilikkusainest, mis lagunemise vältimiseks on pakitud rasvamolekulide sisse.
Selle pärilikkusaine põhjal hakatakse inimese organismis tootma viiruse pinnavalku, mille vastu tekivad antikehad. Kui edaspidi peaks inimene tõelise viirusega nakatuma, tunneb immuunsüsteem sissetungija kiiresti ära ja hävitab selle.
Vaktsiinide Sputnik V ja AstraZeneca olemus on veidi erinev, sest need on adenoviiruse vektoriga vaktsiinid.
Adenoviiruse sisse on viidud koroonaviiruse pinnavalgu geen. Inimese rakkudes sünteesitakse selle geeni põhjal viiruse valk, millele immuunsüsteem reageerib antikehade tootmisega. Vaktsiinis olev adenoviirus ei ole paljunemisvõimeline ja ei põhjusta haigestumist.
Pfizeri-BioNTechi vaktsiini peab hoidma –70 kraadi juures, Moderna vaktsiinile piisab –20 kraadist. Adenoviirusel põhinevaid vaktsiine säilitatakse tavalises jahekapis, mistõttu neid on lihtsam ja odavam transportida.
Veel üks oluline erinevus vaktsiinide vahel on nende hind. mRNA-vaktsiinid kalduvad olema kallimad kui adenoviirusel põhinevad.
Aga kõige olulisem on müügiloa saanud vaktsiinide sarnasus – nad kõik on ohutud ja toimivad!"
(Tänaseks on Euroopas turule lubatud ka Johnson & Johnsoni loodud koroonavaktsiin, mis on Sputnik V ja AstraZeneca toote kombel adenoviirusel põhinev – Forte toim.)
