Riiklik vaktsineerimisplaan tehakse ümber
(132)
Peamine plaani uuendamise vajadus on tingitud eelkõige muudatustest riskirühmade vaktsineerimisel.
Praegu kehtiv plaan näeb nimelt ette, et riskirühmadele võimaldatakse vaktsineerimist üldjuhul perearstikeskustes või kui patsient on haiglaravil, siis ka haiglas. Põhjus selles, et vaid perearstidel on põhjalik informatsioon inimeste terviseajaloo ja seega ka vaktsineerimisega seotud riskide – näiteks tromboosiohu – kohta.
Reaalsus on aga see, et riskirühmade liikmed saavad end juba enam kui nädal aega panna vaktsineerimisele kirja ka üleriigilises digiregistratuuris ja valida endale sealt aeg suvalises haiglas üle Eesti. Lisaks on Haigekassa käivitanud kampaaniaid üksikutes linnaosades ja linnades elavate inimeste vaktsineerimiseks mõnes kindlas erameditsiiniasutuses - alates tänasest saavad end erakliinikus Medicum vaktsineerimiseks digiregistratuuris registreerida näiteks Maardu, Loksa ja Lasnamäe vanainimesed. Seega on riik tegelikkuses loobunud patsientide terviseriskide hindamisest senises kvaliteedis.
Lisaks on tekkinud n-ö eliitvaktsineeritute staatus, millest vaktsineerimisplaan samuti sõnagagi ei räägi. Perearstidel on olemas ka ootelistid inimestest, kes oleksid valmis tulema kiirelt vaktsineerima, kui kutsutud riskirühma kuuluja kohale ei tule – et vaktsiin raisku ei läheks.
Sotsiaalministeeriumi rahvatervise osakonna nõunik Kärt Sõber ütles Fortele, et COVID-19 vaktsineerimise plaani uuendamine on kavas märtsi jooksul, küll mitte ainult digiregistratuuriga seoses, vaid täienenud info alusel.
„Tromboosiriski hindamiseks AstraZeneca COVID-19 vaktsiini kasutamisel on koostatud ja saadetud juhised kõikidele vaktsineerijatele," tõi ta ühe näite.
Ta märkis, et riskirühma inimeste vaktsineerimise jätkub ka perearstide juures.
„Ka möödunud nädalavahetusel tehti vaktsineerimisi mitte ainult suuremates haiglates ja keskustes, vaid kokku 84 raviasutuses üle Eesti, sh 60 perearstikeskuses. Kõigist möödunud nädalavahetusel tehtud ligi 11 000 vaktsineerimisest 4673 tehti perearstikeskustes," tõdes ta asjaolu, et perearstid teevad juba praegu alla poole vaktsineerimistest. Lisaks haiglatele on riik sõlminud vaktsineerimislepingu ka erameditsiiniettevõttega Qvalitas.
Forte palvele edastada juhised, mida riik on seoses AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerijatele edastanud, jättis sotsiaalministeerium vastamata.
Küll aga tuli soovitsustega appi perearst Karmen Joller, kelle juhised on järgmised:
- Inimesed, kellel arst on soovitanud igapäevaselt tarvitada aspiriini või verd vedeldavat ravimit, ei ole mingil moel ohustatud.
- Arteritromboosiga inimesed (insult, infarkt, jäsemete arterite tromboos) ei ole ohustatud.
- Vaktsineerimist lükkame kuni kolm nädalat (täpsemate andmete saabumiseni) edasi, kui inimene ei saa aspiriini ega verevedeldajat JA tal on üks järgmistest seisunditest:
- varasem venoosne tromboos (süvaveenitromboos või kopsuarteri trombemboolia; pindmiste veenide tromboosi puhul ohtu pole);
- venoosne tromboos õdedel/vendadel või vanematel, eriti enne 50. eluaastat;
- trombotsüütide ehk vereliistakute hulga haiguslik tõus, mis võib olla elu jooksul omandatud või pärilik (kui see on olemas, on see inimesele teada);
- kipslahasega jäse, voodirežiim üle kolme ööpäeva, lamajad haiged;
- suur kirurgiline lõikus või trauma viimase 4 nädala jooksul;
- aktiivses faasis pahaloomuline kasvaja (vaktsineerimiseks konsulteerige onkoloogiga);
- suukaudne hormoonasendusravi östrogeeniga, tamoksifeen;
- väga raske südame- või neerupuudulikkus;
- muu haigus, mille puhul on arst teid hoiatanud veenitromboosi kõrgema riski suhtes.
