INTERVJUU | Ravimiamet kinnitab: Eestis on tuvastatud kaks juhtumit, kus koroona vastu vaktsineeritul on tekkinud tromboos
(533)
Eestis on COVID-19 vastase vaktsiiniga immuniseeritutel teatatud kahest tromboosijuhtumist, üks esines AstraZeneca ja teine Pfizeri vaktsiiniga. AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineeritu suri, ütles intervjuus Fortele ravimiameti meditsiininõunik Alar Irs.
Alar Irs leiab, et Eesti peaks jätkama AstraZeneca vaktsiini kasutamist seni, kuni on tõestatud, et tromboosijuhtumid on põhjustanud vaktsiin ja juhtude arv on selline, et risk on suurem kui vaktsiinist saadav kasu.
Mis on teie hinnangul AstraZeneca vaktsiiniga seotud paanika põhjustanud ja kui põhjendatud see on?
Põhjuseks on laialdast meediakajastust leidnud tromboosijuhud, mida on vähe, aga mis on esinenud noortel või keskealistel inimestel. Ma saan aru, et see valmistab inimestele muret, aga see reaktsioon on kaasa toonud doominoefekti, mis ei põhine meditsiinilise riski hindamisel, vaid sellel, mida erinevad riigid arvavad, et nad suudavad kodanikele selgitada nii, et säiliks usaldus riigiorganite ja vaktsineerimise vastu.
Väga oluline on see, millised on eri riikide nakatumisnäitajad, kui palju nad on jõudnud juba ära vaktsineerida ja kui palju neil on teisi vaktsiine.
Need ei ole reeglina ravimiametite otsused, vaid vaktsineerimise korraldajate otsused. Aga riikide erinevaid reaktsioone ei saa pahaks panna – iga riik langetab oma otsused ise.
Viimased AstraZeneca peatajad on päris suured riigid, me ei saa eeldata, et nad on langetanud otsuseid tühja koha pealt?
Ei, kindlasti mitte. Numbrid ja meditsiiniline info trombooside kohta nende otsuste taga on kõigil ühesugune. See, mida selle infoga peale hakata, on olnud erinev. Riikide suurus ei ole seejuures oluline.
