Ettevõtte teatel on Euroopa Liidus (EL) ja Ühendkuningriigis COVID-19 tema vaktsiiniga vaktsineeritud enam kui 17 miljoni inimest ning kogutud ohutusandmed ei ole näidanud kopsuemboolia, süvaveenitromboosi (trombotsütopeenia) ega trombotsütopeenia riski suurenemist mis tahes vanuserühmal, sool, partiis või konkreetses riigis.
8. märtsi seisuga on kogu ELis ja Ühendkuningriigis AstraZeneca vaktsiini saanud inimeste seas registreeritud 15 trombotsütopeenia ja 22 kopsuemboolia juhtumit.
„See on palju väiksem kui eeldatavalt sellise suurusega üldpopulatsiooni korral loomulikuna esineb ning on sarnane teiste litsentseeritud COVID-19 vaktsiinidega," teatas AstraZeneca.
Ettevõte ise ja Euroopa tervishoiuasutused on siiski alustanud AstraZeneca vaktsiini täiendavaid testimisi.
AstraZeneca koroonavaktsiini töötas välja Oxfordi ülikool ja selle spin-off ettevõte Vaccitech. Vaktsiinis kasutatakse replikatsioonipuudulikku šimpansi viirusvektorit, mis põhineb tavalise külmetusviiruse (adenoviirus) nõrgenenud versioonil ja mis sisaldab viiruse SARS-CoV-2 ogavalgu geneetilist materjali. Vaktsiinile on antud tingimuslik müügiluba enam kui 70 riigis.
AstraZeneca vaktsiini kasutamise on pärast veretrombide tekke juhtumeid peatanud Taani ja osad Norra piirkonnad. Eesti ravimiamet soovitab seda mitte kasutada tromboosiohuga patsientidel.
Sotsiaalministeeriumi vaktsineerimiskava (mis tõenäoliselt enam ei kehti, kuna vanainimesi vaktsineerivad nüüd nende haiguslugu tundvate perearstide asemel suvalised haiglad üle Eesti) näeb selle kasutamist ette alla 70-aastastel.
