INTERVJUU | Akadeemik Karl Pajusalu: Kirde-Eestis on tekkimas eesti keele vene etnolekt

Täna, 14. märtsil, möödub 220 aastat esimese eesti rahvusest poeedi Kristjan Jaak Petersoni sünnist. Akadeemik ja keeleteadlane Karl Pajusalu räägib intervjuus Fortele, et Petersonide kodus oli eesti keel tegelikult alles kolmandaks keeleks läti ja saksa keele järel, kuid see aitas Petersonil kõrgemalt hinnata eesti keelt.

Pajusalu leiab, et Eesti koolides tuleb paremini õpetada eesti keelt ja kirjandust, kuid samas tuleb ka võõrkeeled hästi selgeks saada.

Paljude eestlaste jaoks on emakeelepäev lihtsalt üks „punastest päevadest" kalendris. Miks seda vaja on?

Sellele küsimusele võiks igaüks kõigepealt vastata ise, mõeldes oma emakeelele ja selle tähendusele endale.

Tänapäeva maailmas, kus keelte arv kiiresti väheneb ja inglise keel aina domineerivamaks muutub, on see kindlasti ka päev, kui väärtustatakse oma juuri, identiteeti ja kultuuri püsivust. Eestlaste jaoks pole tegemist keerulise küsimusega, sest me saame aru, et eesti keele rääkijaid pole liiga palju. Selleks, et eesti keel kestaks ja areneks, on vaja igaühe panust, oma emakeele väärtustamist.

Viimastel aastatel korrutatakse, et eesti keel on ohus. Kas see on teie hinnangul nii või ei ole?

Eesti keel ei ole ohus selles mõttes, et seda 10. või 20. aasta pärast keegi enam ei räägiks, kuid probleeme on keele kasutamise ja arenguga ikka.