Kolme aasta pikkune ekspeditsioon peab välja selgitama, kui lähedal on katastroof ning kas see on vältimatu, vahendab ajakiri Imeline Teadus.

Maailma ühes kaugemas, jäisemas ja inimtühjas nurgas on kaalul kogu planeedi tulevik. See paik on Thwaitesi liustik Antarktikas. Sadakond teadlast USAst ja Suurbritanniast on laagri püsti löönud ning oranžide telkide ümber laiuvad lumi ja jää nii kaugele, kui silm seletab. Kõik näib küll valge, karge ja rahulik, ent sügaval telkide ja jää all on kõik täiesti valesti.

Teadlased osalevad viieaastases rahvusvahelises Thwaitesi liustiku koostöö­projektis (International Thwaites Glacier Collabora­tion; ITGC), mille eesmärk on hinnata, kui suur on risk, et Antarktise mandri lääneosa kattev jääkilp sulab täielikult – ja kui see sulab, siis millal.

Polaartuulte eest telkidesse varjununa jälgivad teadlased pingsalt, mis toimub 600 meetrit allpool. Sealt saadab neile infot allveerobot Icefin, mis läkitab nii videopilti kui ka veetemperatuuri mõõtmistulemusi ning need panevad muretsema.

Kui robot jõuab kriitilisse piirkonda, kus kohtuvad merevesi, aluskalju ja stabiilne liustikujää, meenutab jää videopildi ülaosas justkui hiilivat varju. Siis näevad teadlased IceFini edastataval pildil jääseinas sakilist mustrit.

Need sakid on sooja merevee jäetud hambajäljed. Soe on see vesi mitte supluse, vaid Antarktise kontekstis, ja selle temperatuur on kahe soojakraadi ringis.

Liustikule on sellisel temperatuuril merevesi hukutav. Kui peaks juhtuma, et kogu liustik merre kaob, tõuseb maailmamere tase 65 sentimeetri võrra.

Ja vaevalt lugu sellega lõpeb, sest Thwaitesi liustik on nagu hiiglaslik vanni­kork: kui see eest ära plumpsatab, võib kogu ülejäänud Lääne-Antarktis oma jääst ilma jääda ning siis on ka maailmamere veetaseme tõus palju dramaatilisem.

Loe Thwaitesi liustikust ja Lääne-Antarktise võimalikust merre kadumisest märtsikuu Imelisest Teadusest!

Kuidas see lugu Sind end tundma pani?

Rõõmsana
Üllatunult
Targemalt
Ükskõikselt
Kurvana
Vihasena