Seni saadaolevatest koroonavaktsiinidest on ühe maine ridamisi lööke saanud – selle, mis valmis Oxfordi ülikooli ja AstraZeneca koostöös.

Mitmed riigid on AstraZeneca (edaspidi AZ) kasutamise kas osaliselt või täielikult peatanud. Eesti on ajutiselt peatanud ühe konkreetse AZ partii manustamise, mida seostatakse Austrias juhtunud haiglaõe surmaga - uurimine surma ja vaktsiini seotuse üle siiski veel käib. Ravimiamet on Eestis ka soovitanud trombiohuga inimestele AZ-d mitte süstida.

Kas laialt leviv umbusk on seni ilmunud uuringute põhjal põhjendatud, hindas Ühendkuningriigis asuva Brightoni ülikooli biomeditsiiniteadur Sarah Pitt artiklis saidil The Conversation.

Vaktsiini maine sai kannatada juba selle aasta alguses, kui Saksa meedias levis valeväide – eraldi õhutas vaenu veel Prantsusmaa president Emmanuel Macron –, et üle 65-aastaste kaitsmisel pole sellest suurt kasu.

Kuigi tugevat tõendusmaterjali selle kinnituseks polnud, seadsid ligi pooled euroliidu maad vaktsiini kasutamisele ealise piirangu, kuigi Euroopa ravimiamet (EMA) neid ei soovitanud.

Eesti asjatundjad soovitasid esialgu 70+ vanuses inimesed sellest ilma jätta, kuigi hiljuti võtsid selle kogunenud info valguses tagasi. Sellele järgnes iroonilisel kombel väga ruttu teade, et hetkel on AZ ühe partii kasutamine Eestis ajutiselt peatatud.

Mida praeguste uuringute põhjal siis teame?

Sarah Pitt väidab, et maailmas pole tegelikult endiselt piisavalt uuringuid, mis kallutaks kinnitama, et Oxfordi/AstraZeneca on viletsam kui samas ajavahemikus kättesaadavaks muutunud vaktsiinid (firmadelt Moderna ja Pfizer/BioNTech). Või üldse koroonavaktsiinide tõhususe pingeridu looma.

Vastavalt meelestatusele saab esile tõsta uuringuid nii AZ poolt kui ka vastu ning kuna teema leiab innukat meediakajastust, võib see paraja segadustunde tekitada.

Esialgsed andmed jätsid siiski mulje, et AstraZeneca vaktsiin võib konkurentidest vähem tõhus olla. Pfizeri toote efektiivsuseks koroonatõve ennetamisel loeti keskmselt 95%, Moderna omal 94,1%, AstraZeneca omal 70,4%.

Aga uued tüved?

Aga kas AstraZeneca vaktsiin kaitseb koroonaviiruse uute tüvede vastu? Sõltub variandist – ka siin on uuringuid veel üsna vähe, eriti neid, mis juba eelretsenseeritud. Seda muidugi ka teiste tootjate vaktsiinide kohta.

Praeguste teadmiste põhjal tundub, et AZ kaitseb tõhusamalt Ühendkuningriigi tüve (B.1.1.7) vastu, aga palju vähem Lõuna-Aafrika tüve (B.1.351) vastu. Seda usutavasti seal leiduva E484K-nimelise mutatsiooni süül, mis muutis viiruse välispinda nii, et koroona-antikehadel on raske selle külge end kinnitada. E484-mutatsioon on paraku ka osa New Yorgi (B1526) ja Brasiilia (P1) tüvedest.

AZ loojad on avalikkuse ees avaldanud arvamust, et suudavad vaktsiini uute tüvede vastu oluliselt tõhusamaks muuta hiljemalt sügiseks.

Aga terviseprobleemid?

Jääb veel hetkel põletav küsimus, kas Oxfordi/AstraZeneca koroonavaktsiini saanul tekib tõsiseid terviseprobleeme? Just selle teema tõttu ongi vaktsiini maine hiljuti väga kannatanud.

Pitt nendib, et süsti saanul võib tervisekaebusi tõesti tekkida, aga mitte raskeid ega kauaks. Enim levinud kõrvalmõjud on palavik, väsimus, üldine haigeolekutunne ja see, et süsti saanud paik kehal muutub valusaks. Need kõik annavad tunnistust, et immuunsüsteem märkas vaktsiini ja reageerib sellele.

Prantsusmaal ja Saksamaal kaebas märkimisväärne hulk tervishoiutöötajaid AstraZeneca vaktsiini saamise järel gripilaadsete sümptomite üle. See juhtus tegelikult juba AZ kombineeritud esimese ja teise faasi kliiniliste uuringute ajal. Siis selgus ka, et paratsetamool aitab ja üldjuhul kaovad hädad hiljemalt nädala jooksul.

Hea uudis on ka see, et esimene AstraZeneca vaktsiinisüst tundub piisavalt kestva kaitse tekitavat, et õigustada jätkusüstiga 12 nädala ootamist (tootja algne soovitus oli oodata neli nädalat, tavaline on 8). Pikem ooteperiood paistab tootvat tugevama kaitse.

Kokkuvõtteks

Paljud asjatundjad, ka Eestis, on siiski seda meelt, et kõik juba saadavalolevad koroonavaktsiinid on kasutamiseks piisavalt head. Kui sul tekib võimalus vaktsiini saada, kasuta seda. Aga vaktsiini saamisest võib ikka kõrvalnähte tekkida, iseasi kui paljudel ja kui tõsiseid.

Oma heakskiidu on AZ-le andnud Euroopa terviseamet ja Ühendkuningriigi meditsiini- ja terviseseadmete toodete regulatsiooni agentuur (MHRA).

Olgu AZ üldise kvaliteediga, kuidas on, värske eelretsenseerimist ootav uuring leiab igatahes, et AZ vanurite kaitsmisel hätta ei jää.