Sugulisel teel levivad järgmised nakkused: süüfilis, gonorröa, klamüüdia, trihhomonoos, B-hepatiit, herpes simplex'i viirus, HIV ja inimese papilloomiviirus. Kuid näiteks väga levinud kandidoos ei ole suguhaigus. Nagu ka näiteks gardnerella, mille puhul pole vaja seksuaalpartnerit ravile saata. Kuigi ureaplasma levib sugulisel teel, siis pole see rangelt võttes haigus ja seda pole vaja ravida.

Süüfilis on võrreldes saja aasta tagusega oma positsioonid suguhaiguste hulgas kaotanud, kuid ka seda esineb endiselt. Ehkki tänaste vahenditega allub see ravile hästi.

Samas on klamüüdia võtnud varjatud epideemia iseloomu - see puudutab maailmas umbes vähemalt 100 miljonit inimest. Gonorröa ehk tripperi salakavalus seisneb aga selles, et nagu paljud teised suguhaigused, on see sageli asümptomaatiline ja inimene võib nakatada teisi, teadmata ise, et selle kandja on. Kuid teise inimese tahtlik nakatumine suguhaigusesse on ka meie riigis kriminaalkuritegu.

Kui palju kohtab tänapäeval Eestis suguhaiguseid? Kas tegemist on tõsise probleemiga?

Kui võrrelda aastate taguste arvudega, siis tänane situatsioon on oluliselt parem. Konkreetseid arve on siiski raske nimetada, sest paljud inimesed pöörduvad meil erakliinikute poole, kus statistikat ei koguta.

Millega inimesed kõige sagedamini veneroloogi juurde pöörduvad?

Kõige enam käiakse selleks, et veenduda, et ollakse terved. Tavaliselt tuleb inimene peale kontakti, et olla kindel, et on terve. Ja enamik osutuvad terveks.