Geneetik vandenõuteoreetikute müüdist: kas koroonavaktsiin rikub inimese DNA-d?
(336)
Esmalt vastab Joost küsimusele, mida vaktsiin teeb kehas.
„mRNA vaktsiinis on salvestatud geneetiline informatsioon, mis ütleb rakkudele, kuidas kokku panna koroonaviirusele iseloomulik ogavalk. Rakud tunnistavad seda kui võõrvalku ja hakkavad selle vastu ehitama kaitsekehi. Immunoloogiline reaktsioon on samasugune, mida saavutame viiruste või teiste vaktsiinide korral. See, kuidas info meie rakkudeni jõuab, on teistsugune meetod," kirjeldas ta.
Geneetiku kinnitusel ei ole mingit põhjust arvata seda, et kui info on ära kasutatud ja ogavalk sünteesitud, siis hakkaks see RNA rakkudes kuidagi oma elu elama.
„RNA-le on üldiselt iseloomulik lühike eluiga, osaliselt seetõttu on ka RNA vaktsiinid kapriissed ja nõuavad spetsiifilisi hoiutingimusi. Kui informatsioon, mis on RNAs salvestatud, on valgu kokkupanemisel ära kasutatud, siis RNA – mis on väga ebastabiilne molekul – hävib väga kiiresti jälgi jätmata," ütles geneetik.
Ta lisas, et mRNA vaktsiin ei mõjuta DNA tavapärast muutlikkust, ei tekita mutatsioone ja ei muuda geene. "mRNA vaktsiin ei ole ohtlikum kui tavapärased vaktsiinid. Kuigi tegu on uudse tehnoloogiaga, on kliinilistes katsetes sarnast vaktsiine aastaid katsetatud," rääkis Joost.
mRNA vaktsiini suhtes on seisukoha võtnud ka Euroopa Inimesegeneetika Ühing, kinnitades selle vaktsiini ohutust geneetilisest seisukohast lähtudes.
"RNA on inimese kehale väga omane: see on vahemolekul, mille kaudu liigub geneetiline informatsioon DNA-lt valgule. Need protsessid on universaalsed ja toimivad igapäevaselt. RNA tehnoloogial baseeruvad vaktsiinid on uudsed ja kroonviiruse vaktsiinid esimesed, kuid seda tehnoloogiat on arendatud juba aastaid ja neid vaktsiine on kliinilistes katsetustes testitud ka teiste tekitajate ja ka onkoloogiliste haiguste suhtes. Praktikasse jõudis tõenäoliselt asjaolude survel just kroonviiruse vaktsiin," ütles Joost.
Mis üldse mõjutab DNA-d? „Meie DNA on niikuinii muutlik, väliseid faktoreid, millega seda muutlikkust suurendada, on vähe ja see peab olema krooniline. Tõestatult on sellised mõjud nagu näiteks ülisuur radiatsioon – Tšernobõli ja Hiroshima kaliibriga radiatsioon – ja ka kroonilised kahjustused, näiteks suitsetamise mõju. Krooniline igapäevane kahjustus on see, mis muudab DNA-d. Vead tekivad rakkudes meil kogu aeg, aga meil on ka mehhanismid, mis neid vigu parandavad."
„Üks süst ei saa seda mõjutada, seda enam, et see RNA kaob organismist üsna kiirelt. Geneetiline info on DNA-s, sealt liigub RNA-le ja siis valgule. Sellist mehhanismi inimesel ei ole, et RNA-s olev informatsioon liigub DNA-sse tagasi. Seda on võimalik saavutada laboratoorsetes tingimustes ja see on iseloomulik näiteks retroviirusele, aga universaalselt sellist mehhanismi ei ole."
Kroonviiruse vaktsiin on mRNA vaktsiinidest esimene, aga see ei tähenda Joosti sõnul, et see oleks epohhiloovalt uus. „Neid vaktsiine on varasemalt uuritud ja teiste erinevate tekitajate, kaasa arvatud onkoloogiliste haiguste suhtes. Metoodika on iseenesest teada ja ohutuse kohta on juba varasemalt võetud varasemate kliiniliste katsetuste käigus selgelt positiivne seisukoht," räägib geneetik.
„Varasem eeltöö on kindlasti põhjus, miks COVIDi vaktsiin sai nii kiiresti kättesaadavaks, tegemist on paindliku tehnoloogiaga, mis võimaldab kiiresti sünteesida uusi vaktsiine. Geneetikuna ütlen, et vaktsineerimine on igaühe enda otsus, aga mina olen vaktsineeritud."
