See on esimene Euroopa kosmoseagentuuri Eesti äriinkubaatoris (ESA BIC Estonia) osaleja poolt loodud tehnoloogia, millele on patenditaotlus esitatud.
SKYCORP kommenteerib, et lahendus lubab senisest paremat sidet, täpsemat asukohateavet ja kontrolli seadme üle ka siis, kui see on lakanud töötamast. Suurenevad seadme vastupidavus ja ohutus ja kasutusele saab võtta uusi rakendusi mehitamata õhusõidukite liikumise korraldamiseks väljaspool inimese nägemisulatust.
See kõik loob ühtlasi eelduse, et tulevikus saavad erinevaid ülesandeid täitvad droonid turvaliselt õhuruumis liikuda omavahel "suheldes" ehk droonide interneti teel.
Idufirma tegevjuhi Marek Alliksoo sõnul sai idee alguse soovist luua oma vesinikdroonidega terviklik ökosüsteem, kus side- ja juhtimiskanalid on muudetud töökindlamaks mitme paralleelse süsteemi abil.
"Panime tähele, et nii lihtsamad kui ka kõrgetasemelisemad droonid jäävad aeg-ajalt kadunuks ning sellest inspireerituna on uus süsteem loodud sobima kõigile seadmetele. Me peame õhuruumis kõik omavahel läbi saama ja see on üks võimalikest lahendustest,“ ütleb ta.
Tartu Teaduspargi äriarendusteenuste koordinaator ja ESA BIC Estonia eestvedaja Sven Lilla lisab: "See on ideaalne näide, kuidas heast ideest kasvab välja suurepärane unikaalsel teadmusel põhinev lahendus. Loodame, et SKYCORP-i edu kannustab ka teisi iduettevõtteid kosmose äriinkubaatorisse kandideerima."
Kas Eestis on ka varasemaid kosmosevaldkonna-patente?
Forte uuris SKYCORPilt, kas nende lahendus võib olla esimene Eestis kosmosevaldkonna-patent, kui Euroopa patendiamet selle heaks kiidab.
Alliksoo tõdes, et ilmselt mitte. "Terve Eesti peale see esimene kosmosevaldkonna patent arvatavasti ei ole, TTÜ-l ja TÜ-l on arvatavasti ka midagi, ent meie oma on esimene, mis tekkis ESA BIC Estonia inkubaatoris."
See arvamus tundub realistlik. Võimalik, et patente on võetud igasugustele erinevatele materjalidele ja lahendustele, mida kosmoses kasutada saab.
Forte küsis kohalike "kosmosepatentide" kohta Eesti patendiametilt, mille esindaja vastas, et hetkel ei meenu küll ühtegi sellealast patenti. Ta soovitas otsimootori abil kontrollida, mis samuti vähemalt üldiste otsisõnade puhul (nagu kosmos, aerospace, õhuruum) vastust ei toonud.
Nii Euroopa kui ka Eesti patendiamet avaldavad patenditaotlusi samas alles 18 kuu möödumisel esitamise kuupäevast – või prioriteedinõude korral prioriteedikuupäevast. Enne avaldamist ei saa taotluse kohta nad mingit infot anda.
Aga droon?
Marek Alliksoo meenutab, et SKYCORPil oli aastal 2018 Euroopa esimene kommertslik vesinikdroon juba lendamas, mis on aja jooksul ka täiendusi saanud.
"Nüüd kosmoseinkubaatoris tegime arendusi lisaks, mille käigus arendasime ka patenteeritud mooduli. See on droonist lahus – mitte otseselt vesinikdrooni jaoks, aga annab ka sellele erinevaid võimekusi juurde linna õhuruumis turvaliselt ja efektiivselt osalemiseks."
ESA BIC Estonia ootab liituma ettevõtteid, kelle toode või teenus on seotud kosmoseandmete või -tehnoloogiatega, või tootestamiskõlbulike teaduslahendustega. Kosmoseinkubaatori neljale viimasele kohale saab kandideerida kuni 18. märtsini.
