IT-ettevõtted pöördusid viimasel tunnil Kallase poole: võtke see eelnõu tagasi!
(238)
"Nimetatud eelnõu mõjutab märkimisväärselt elutähtsaid teenuseid osutavate sideettevõtjate tegevust, kulubaasi ja ka igapäevast töökorraldust. Sealhulgas ka nende suutlikkust tagada sidevõrkude sujuv toimimine, mis on Eesti tarbijaile ja ettevõtetele iseäranis oluline igal ajal, kuid eriti nüüd COVID-19 pandeemia tingimustes," kirjutab ITLi tegevuht Jüri Jõema.
Ta märgib, et määruse eelnõud on korduvalt muudetud nii selle väljatöötamise kui ka kooskõlastamise protsessis. Pärast viimast ametlikku kooskõlastusringi eelmisel sügisel ei ole sideettevõtjatele ega ka ITL-ile kui antud valdkonna ettevõtlusorganisatsioonile utvustatud eelnõu muudetud versiooni.
"Samuti ei ole meile võimaldatud anda selle suhtes tagasisidet, kuigi oleme selleks selgelt soovi avaldanud. Eelnõu hetkel viimane versioon avaldati alles 1. märtsil 2021 ja see sisaldab võrreldes eelmiste versioonidega mitmeid muudatusi. Seega on hädavajalik võimaldada sideettevõtjatel eelnõud analüüsida ja anda eelnõu lõppversiooni suhtes tagasisidet enne selle kinnitamist Eesti valitsuse poolt," seisab ITLi kirjas.
Sellest tulenevalt teeb ITL ettepaneku määruse väljapakutud muudatusi valitsuse 4. märtsi istungil mitte kehtestada, vaid konsulteerida muudetud eelnõu osas ITL-i ja ettevõtetega ja võimaldada sidesektori ettevõtetel anda võimalikult kiiresti – lähema kahe nädala jooksul – eelnõu uue lõppversiooni suhtes tagasisidet.
MKMist öeldi kell 10.45 Fortele, et valitsus on just hetkel arutamas, mida määruse eelnõuga teha. Kell 11.55 laekus aga info, et valitsus jättiski täna määruse vastu võtmata.
Sidevõrkude turvalisuse määruse eelnõu ise on võrreldes algse versiooniga muutunud märgatavalt leebemaks.
Määruse eelnõu esimene versioon ütles imperatiivses vormis, et kõrge riskiga ehk keelu all on riist- ja tarkvara, mille tootja peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, NATO ja OECD riike. Seega tähendanuks see hüvastijättu Hiina, India ja kümnetele teistele riikidele.
Uues versioonis öeldakse aga, et tehnika lubatavust hindav julgeolekukomisjon (kapo, luureamet, RIA jt) võtab hindamisel tehnikatootja peakontori asukohta arvesse, kuid automaatset keelu määrus enam ette ei näe.
Järeleandmisi Huaweile (kelle välistamiseks see eelnõu USA kui meie NATO-partneri soovitusel loodud on) ja tema Eesti-partnerile Elisale on määruses veelgi.
Nimelt on märgatavalt pikenenud periood, mille vältel tuleb juba kasutuses olev kõrge riskiga tehnika ja tarkvara välja vahetada. Sügisel konsultatsioonile saadetud eelnõus oli 5G ja uuemate võrkude puhul kõrge riskiga tehnikat lubatud kasutada kuni 1. jaanuarini 2024, praeguse versiooni järgi 31. detsembrini 2025, ehk üleminekuaeg on kolme aasta asemel viis.
Tuumikvõrkude puhul hakkavad aga karmid nõuded kehtima kohe.
Elisa Eesti juht Sami Seppänen on lubanud Eesti riigi kohtusse kaevata kohe, kui tema ettevõttele selle määruse alusel mõne vidina ostmist keelatakse. Ta nõuaks kümneid miljoneid eurosid, kuna Elisa kasutab Huawei raadiovõrguseadmeid ja need kõik tuleks Ericssoni või Nokia omade vastu välja vahetada.
