Nimelt kinnitab valitsus homme sidevõrkude turvalisuse määruse, mis on võrreldes algse versiooniga muutunud märgatavalt leebemaks.
Määruse eelnõu esimene versioon ütles imperatiivses vormis, et kõrge riskiga ehk keelu all on riist- ja tarkvara, mille tootja peakontor asub väljaspool Euroopa Liidu, NATO ja OECD riike. Seega tähendanuks see hüvastijättu Hiina, India ja kümnetele teistele riikidele.
Määruse kokku kirjutanud majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumis on aga vahepeal vahetunud IT-minister ning tema nime järel ei sulgudes enam EKRE, vaid Reformierakond.
Uus minister Andres Sutt viibki homme Toompeale normi uue versiooni, milles öeldakse, et tehnika lubatavust hindav julgeolekukomisjon (kapo, luureamet, RIA jt) võtab hindamisel tehnikatootja peakontori asukohta arvesse, kuid automaatset keelu määrus enam ette ei näe.
Järeleandmisi Huaweile (kelle välistamiseks see eelnõu USA kui meie NATO-partneri soovitusel loodud on) ja tema Eesti-partnerile Elisale on määruses veelgi.
Nimelt on märgatavalt pikenenud periood, mille vältel tuleb juba kasutuses olev kõrge riskiga tehnika ja tarkvara välja vahetada. Sügisel konsultatsioonile saadetud eelnõus oli 5G ja uuemate võrkude puhul kõrge riskiga tehnikat lubatud kasutada kuni 1. jaanuarini 2024, praeguse versiooni järgi 31. detsembrini 2025, ehk üleminekuaeg on kolme aasta asemel viis.
Tuumikvõrkude puhul hakkavad aga karmid nõuded kehtima kohe.
Elisa Eesti juht Sami Seppänen on lubanud Eesti riigi kohtusse kaevata kohe, kui tema ettevõttele selle määruse alusel mõne vidina ostmist keelatakse. Ta nõuaks kümneid miljoneid eurosid, kuna Elisa kasutab Huawei raadiovõrguseadmeid ja need kõik tuleks Ericssoni või Nokia omade vastu välja vahetada.
