Peame üheskoos püüdlema selle poole, et metsas jalutades ei peaks komistama plastpudeli, äsja vahetatud rehvikomplekti või remondist üle jäänud kipsplaadi hunniku otsa.
"Oleme riigimetsast 15 aastaga kokku korjanud ja ära viinud 100 vagunitäit jäätmeid, paraku tulevad need vagunitäied aga muudkui tagasi.
RMK-l on kohustus riigimetsa prügi koristada ja seda me teeme ka edaspidi, aga meil on palve, et ehk siiski viidaks jäätmed sinna, kus on nende õige koht," lausus RMK peametsaülem Andres Sepp.
Enim viiakse metsa olme- ja ehitusjäätmeid, mööblit, aga ka klaasi, metalli ja ohtlikke jäätmeid.
Mulluse 250 tonni prügi koristamiseks kulus 120 000 eurot. Töö tegid ära RMK lepingupartnerid Ragn-Sells ja Eesti Keskkonnateenused.
Prügi tuleks viia jäätmejaama – vaata aadressil kuhuviia.ee, kus lähimad asuvad. Lisaks korraldavad kohalikud omavalitsused aeg-ajalt kogumisringe, nii et prügi üleandmiseks ei peagi kaugele sõitma. Selle kohta leiab infot omavalitsuste kodulehtedelt.
Jäätmete töötlemise järel on võimalik need taas kasutusse võtta, vähendades seeläbi vajadust uute toormaterjalide hankimiseks. Eriti suure keskkonnajalajäljega materjal on plast, mille lagunemiseks kulub sajandeid. Seetõttu annab RMK liigiti kogutud plastjäätmetele uue elu, paigaldades riigimetsa tähistamiseks plastjäätmetest valmistatud postid.
RMK on paigaldanud ka riigimetsas kõige problemaatilisematesse kohtadesse prügikaamerad, mis aitavad infot prügiloopijatest edastada kohalikule omavalitsusele või Keskkonnaametile, et rikkujad vastutusele võtta.
Kes saab metsareostajaid pildistada ja näiteks nende autonumbreid jäädvustada, edastage palun tõendusmaterjal Keskkonnaametile e-postiaadressil 1313@112.ee või telefonil 1247.
Kui prügistajat ei suudeta tuvastada, teeb metsaaluse puhtaks maaomanik, riigimetsa puhul RMK.
