Teadlased leidsid inimsoolestikust rohkem kui 140 000 liiki viiruseid, enamik senitundmatud

Koroonapandeemia tõttu on üldsuse tähelepanu keskendunud tavatult palju viirustele, kuid tõsi on, et väga suure osa viiruste olemasolu me ei märka — isegi mitte siis, kui nad elutsevad meie endi sisemuses.

Uue andmebaasi-projekti raames on inimeste soolkondadest tuvastatud rohkem kui 140 000 liiki viiruseid, millest rohkem kui pooled olid varem teadusele tundmatud.

"Oluline on meeles pidada, et mitte kõik viirused ei ole kahjulikud, vaid kujutavad endast olulist osa kõhuelustikust. Meie kogutud proovid pärinevad valdavalt hea tervise juures inimestelt, kellel ei olnud mingisuguseid spetsiifilisi ühiseid tervisehädasid,” selgitas Euroopa molekulaarbioloogia laboratooriumi bioinformaatika instituudi (EMBL-EBI) ja Wellcome Sangeri instituudi teadlane Alexandre Almeida.

Soolestiku bakteriofaagide andmebaasi (ingl Gut Phage Database) koostamiseks analüüsiti rohkem kui 28 000 individuaalset metagenoomi — 28 riigist kogutud soolestiku mikrobioomide DNA sekventsimise avalikustatud tulemusi — koos ligi 2900 kultiveeritud soolebakteri referents-genoomiga.

Uuringu tulemusel tuvastati 142 809 inimese soolkonnas elavat viiruseliiki. Need on spetsiifilised viirused, nn bakateriofaagid, mis lisaks arhedeks nimetatavatele ainuraksetele organismidele nakatavad baktereid.

Soolestiku mikrobioomi ehk kõhuelustiku salapärases keskkonnas, mida asustab mikroorganismide mitmekesine, nii baktereid kui ka viiruseid hõlmav kooslus, arvatakse bakteriofaagidel olevat oluline roll nii bakterite kui ka inimese seedeelundkonna tervise reguleerimisel.

„Rõhtsa geeniülekande vektoritena toimivad bakteriofaagid, mis kodeerivad peremees-bakteriliikidele kasulikke täiendavaid funktsioone ja soodustavad dünaamilisi koosevolutsioonilisi vastastiktoimeid, avaldavad mikroobikooslustele märkimisväärset mõju,” kirjutasid uurijad töö kokkuvõttes.

Uurimuse tulemused avaldati teadusajakirjas Cell