INTERVJUU | Ettevõtlus- ja IT-minister Andres Sutt: koroona toob majanduses puhastumise, kõik ettevõtted alles ei jää

Eesti on valitsuse vahetuse järel taas avatud maa - me oleme avatud investeeringutele, me oleme avatud ka välismaisele kvalifitseeritud tööjõule, ent koroonapandeemia tagajärjel kõik Eesti ettevõtted alles ei jää, tuleb puhastumine, ütles intervjuus Fortele uue valitsuse ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Endisest väliskaubanduse ja IT-ministrist on teie näol saanud ettevõtlus- ja IT-minister. Kuidas te olete enda joaks selle ameti selgeks mõelnud - tulete kell 9 tööle, lööte arvuti lahti ja hakkate tegema mida?

Ma arvan, et uus nimetus on kindlasti korrektsem, sest minu jaoks on väliskaubandus üks tordilõik ettevõtlusest. Kogu ettevõtluskliima on oluline, seejuures on loomulikult oluline, et aitame Eesti ettevõtteid eksporditurgudele, et loome investoritele sobiliku ärikliima.

Ma olen juba otsapidi kohtumistega alustanud [intervjuu toimus veebruari alguses - toim]. Olen kohtunud pangaliiduga, turismitööstuse ettevõtetega, EVEAaga, tulemas on kaubandus-tööstuskoda, ITL. Minu varasem kogemus räägib seda, et asjad tulevad paremini välja, kui inimestega rääkida ja kuulata, mitte ise kabinetis välja mõelda, kuidas oleks õige.

Ma kindlasti ei luba seda, et ma kõigi tulevate mõtetega nõus olen, vastutuse pean lõpuks ikkagi mina võtma.

Eesti on turul, me oleme karmis võitluses välisinvesteeringute nimel. Kui heaks te Eesti positsiooni praegu hindate - võrreldes näiteks Läti, Soome, Rootsi, Norraga? Kui palju meie maksusüsteem soosib näiteks välisinvesteeringute siia saamist.

Ma arvan, et need konkurentsieelised, mis meil kunagi olid - olgu või odava tööjõu maa - loomulikult täna enam ei päde. Eesti on rahvusvahelises võrdluses juba arvestatava tööjõukulukusega riik, mis tähendab ka seda, et kui tahame praeguse keskmise tööjõutasude tasemega riigi staatusest edasi pääseda, siis eeldab see ka teistsuguseid investeeringuid, palju enam teadmismahukust.

Mis praegu on selge muutus - Eesti on nüüd uuesti avatud. Me oleme avatud investeeringutele, me oleme avatud ka sellisele kvalifitseeritud tööjõule, mida Eestis ei ole.

Meil on täna ligi 56 000 töötut - mis on väga suur number - ja samas IT-sektoris 8000 puuduolevat töötajat, lisaks keevitajate ja teiste oskustöötajate põud. Kui me ei suuda täita neid kohti inimestega, kes meil Eestis olemas on, siis hoides piiri taga neid meiega samu väärtusi jagavaid inimesi, kes võiksid siia tulla neid töid tegema, siis me ei aita tegelikult mitte kuidagi kaasa neile 56 000 inimesele uue töö leidmisele. Kui tööjõudu on puudu, siis on näiteks IT-firmadel vähem käivet ja nad saavad luua vähem  töökohti ka kohalikele.