Tartu Ülikooli inimgeograafia magistrant Marian Juurik uuris oma lõputöös, milline on uussisserändajate kohanemisprotsess Eestis ja kuidas tööandjad saavad sellele kaasa aidata.

Võiks arvata, et rändajaid meelitavad Eestisse kõrgem palk ja paremad töötingimused, kuid tegelikult hinnatakse Eesti puhul siinset keskkonda ja tipptasemel e-riiki. Sellest hoolimata puutuvad uussisserändajad kokku eestlaste negatiivsete hoiakutega.

Magistritööst selgub aga, et välismaalt tulnuil on kõige keerulisemaks osutunud siinse suhtlusvõrgustiku loomine - eriti sellise, kuhu kuuluvad ka eestlased.

Magistritöö tarvis intervjuu andnud uussisserändajad tõid negatiivsena esile, et väga vähe on võimalusi õppida eesti keelt. Seetõttu on neil tööturul kehvemad võimalused. Samuti selgus, et Eestisse tulevate sisserändajate jaoks on kõige raskem hakkama saada eestlaste negatiivsete hoiakutega.

Kõige tugevamini puudutab see just neid, kes tumedama nahavärvuse või mõne muu omaduse pärast kergesti silma jäävad. Halvustavaid kommentaare ja hoiakuid on uued elanikud kogenud nii ühissõidukites, tänaval kui ka sotsiaalmeedias.

„Ühelt poolt on eestlaste negatiivne suhtumine integratsioonile suureks takistuseks, kuid teiselt poolt tekitab see ka vastakaid tundeid sisserändajates, kes seetõttu oma sotsiaalset võrgustikku ei laienda," leitakse magistritöös.

Küll aga ei suhtu kõik eestlased sisserändajatesse halvustavalt. Noored, kõrgelt haritud ja töötavad inimesed oskavad väärtustada välistöötajate kasulikkust ning suhtuvad neisse igati positiivselt.

Vajatakse tööandja abi

Euroopa rändekriisi ja Eesti teatud sektorites valitseva tööjõupuuduse tõttu on tekkinud suur vajadus planeeritud kohanemis- ja rändepoliitika järele. Välismaiste talentide ligimeelitamine ning uute elanike ja välistudengite vastuvõtmine on muutunud vältimatuks osaks riigi arengust.

Seetõttu on uussisserändajate tõhus integratsioon Eesti ühiskonda oluline nii majanduslikust kui ka poliitilisest vaatenurgast - kiiresti areneva maailmaga kaasas käimiseks on vaja tööjõunõudlust täita spetsiifiliste oskustööliste ja ekspertidega.

Kuidas saavad ettevõtted välistöötajate kohanemisele kaasa aidata?

Paljud iduettevõtted on välistööjõu värbamise üsna suure osakaalu tõttu otsustanud töötajate kohanemist kiirendada. Marian Juuriku magistritööst selgus, et sageli on just tööandjate toetusest välistöötajatele kõige rohkem abi.

Enim välistööjõudu palganud Eesti idufirma on Pipedrive. Firma peab välistöötajate kohanemist väga oluliseks ning seepärast aitab oma töötajaid keeleõppega ja kohaliku eluga tutvumisega, vajaduse korral otsib lastele lasteaiakoha ja aitab leida perearsti.

Peale kohanemiseks pakutava toe paigutatakse iga uus välistöötaja kohe alguses kokku mõne vanema töökaaslasega, kes on ümber asunud võimalikult sarnasest piirkonnast või riigist.

Mida saab tööandja ära teha?

Tööandja võiks näiteks

  • tagada personalitöötajad, kes keskenduvad eraldi välistöötajate abistamisele;
  • korraldada keeleõppekursusi, et töötajad ei peaks töövälisel ajal ise kursusi otsima;
  • korraldada töötube ja infotunde, mis aitab välismaist töötajat personaalsemalt kui üldine kohanemisprogramm;
  • aidata töötajal tervishoiusüsteemist aru saada, leida perearst ja lastele lasteaia- või koolikoht.

Artikli autor Heily Bergmann on Tartu Ülikooli ajakirjanduse ja kommunikatsiooni eriala üliõpilane ning artikkel valmis erialaoskuste jätkukursuse tööna.