Ordut nimetati roosiristlaste vennaskonnaks, ja kuigi keegi ei olnud kunagi selle liikmeid näinud, aitasid liikumise ideed teadust muuta, vahendab ajakiri Imeline Ajalugu.

Christian Rosenkreutzi tervitati halvustavate märkuste ja naeruvääristamisega kõikjal, ükskõik kuhu ta saabus oma ringreisil mööda Euroopa kuning- ja vürstiriike.

See Saksa arst oli aastaid viibinud Araabiamaades ja rääkis nüüd Euroopa õpetlastele innustunult mitmesugustest filosoofia, matemaatika ja maagia valdkonna ideedest, millega ta oli kokku puutunud.

Keegi ei võtnud teda tõsiselt. Euroopa stagneerunud õpetlased klammerdusid keskaegsete uskumuste külge ja pidasid pähe tuupimist õpetamiseks. Rosenkreutz tõmbus pettunult ja masendunult tagasi Saksamaale, oma koju.

Seal jätkas Rosenkreutz oma mõtisklusi teadusest, filosoofiast, matemaatikast ja maagiast. Temas hõõgus ikka tung reformida mahajäänud Euroopat.

Pärast viit kodus veedetud aastat otsustas Christian Rosenkreutz õpetlaste vastumeelsust trotsida ja kogus enda ümber kaheksa mõttekaaslast.

Koos istusid nad maha ei rohkemaks ega vähemaks kui kõigi kunstivormide uuendamiseks, katoliku kiriku moonutatud moraalile uue valguse heitmiseks ja maailma loodusteaduslike tarkuste täiendamiseks.

Nad moodustasid roosiristlaste vennaskonna, mille liikmed suundusid peagi rännakutele katoliiklikusse Euroopasse. Nad ravisid haigeid tasuta, jutustasid maagia võimust ja jagasid huvilistega oma teadmisi.

Loe roosiristlaste müsteeriumist lähemalt veebruarikuu Imelisest Ajaloost!