GRAAFIKA | Vaata, kuidas Sahara kõrbe liiv õhu teel Eestisse jõuab
(114)Delfi kirjutas eile, et Eestis võib koos muude sademetega Sahara kõrbest pärit liiva langema hakata. Vaata, kuidas see Aafrikast mitme tuhande kilomeetri kauguselt meieni jõuab.
Sünoptik Kairo Kiitsak kinnitab Fortele, et Sahara kõrbe tolmu jõudmine Eestisse on iseenesest üsna tavaline.
"Näiteks eelnevatel aastatel oli vähemalt üks-kaks sellist juhtumit, kus meieni jõudis suurem kogus Sahara kõrbe tolmu. Haruldaseks nähtuseks pole põhjust seda pidada. Väiksemates kogustes tolmu ja teisi aerosooliosakesi jõuab meile palju sagedamini lõuna- ja edelavoolu. See muidugi tähelepanu ei ärata," ütleb ta.
Sahara tolmu Eestisse kandumine sõltub eeskätt rõhkkondade ja jugavoolu asendist. "Praegusel juhul katab Kesk-Euroopat kõrgrõhuala ja jugavool kulgeb Vahemere piirkonnast üle Lääne-Euroopa suure kaarega Skandinaaviasse. Sellist trajektoori mööda kulgeb Põhja-Aafrikast pärinev soe õhk ja Sahara kõrbe tolm otse Põhja-Euroopasse."
Mis mõju sellel meile on? Kiitsak teatab, et see võib lähiajal mõjutada näiteks meie peentolmu (PM10) keskmist kontsentratsiooni ööpäevas. "Ja kui kõrgemates õhukihtides on rohkelt tolmu, siis sademed, mis pilvedest alla langevad, võivad olla määrdunud... sellisel juhul on näiteks vihm pruunikas, isegi lumi võib pruunikates toonides olla."
Sünoptik nentis eile Fortele, et põhiline tolmukogus peaks saabuma just täna, 23. veebruari päeval.
"Inimsilm ei pruugigi erilist muutust täheldada – ilm läheb sajule ja on üsna pilvine. Sademed võivad aga määrdunud olla, näiteks vihm, mis autodele peale sajab, jätab sinna sellised pruunikad laigud."
Kaua Sahara tolm veel Eestis maha sajab? Tänasega läheb üle ja sellega ongi kõik, kinnitab Kiitsak.
USA kosmoseagentuur NASA andmetel läheb Aafrika kõrbedest "lendu" iga aasta sadu miljoneid tonne tolmu, mis üle Atlandi ookeani puhutakse. Selliste tolmutormide mõju on suur: need võivad aidata Amazonase piirkonna pinnast "väetada", orkaane tekitada, USA õhukvaliteeti rikkuda jm.
"Aktuaalses kaameras" teemat kommenteerinud sünoptik Taimi Paljak ütles, et Sahara liivatolmu on varemgi kauge kaarega Eestisse jõudnud, kuid see on tavapärasem Kesk-Euroopas.
Keskkonnauuringute keskuse õhu- ja kliimaosakonna juht Erik Teinemaa on öelnud, et siinset keskkonda see tolm ei mõjuta; inimestele oleks liivatolm kahjulik, kui langeks atmosfääri alumistesse kihtidesse.
