Kas Briti tüvi ohustab lapsi? Merits: see on võimalik

Briti viroloogid on avastusest alates hoiatanud, et uue koroonaviiruse Briti tüvi (ehk tüvi B.1.1.7 või ka VOC-202012/01) võib olla laste jaoks 50% nakkavam kui senised viiruse variatsioonid. Möödunud nädalal lisandus ka Slovakkia arstide teade, et riigis on suurenenud laste ja noorte arv, kellel COVID-19 areneb seni vähe uuritud haiguseks, põhjustades nahalööbeid, suu limaskesta põletikku ning jalgade ja käte turset. Forte palus teemat kommenteerida professor Andres Meritsal.

SARS-CoV-2 oma algsel kujul ei olnud laste nakatamisel samavõrd efektiivne kui täiskasvanutel, ja selle kohta on palju hüpoteese. Briti viroloogid hoiatasid Sky News'i teatel juba enne aastavahetust, et uuel tüvel on sissepääsu leidmine rakku lihtsam ning see tähendab suuremat võimalust, et lapsed nakatuvad.

Slovakkia arstid hoiatasid eelmisel nädalal ka, et koroonaviiruse Briti tüvi kujutab endast erilist ohtu lastele ning alla 21-aastastele noortele, kuna tekitab tüsistustena nahalööbeid, suu limaskesta põletikku ning jalgade ja käte turset, vahendas Slovakkia riigiraadio SRo.

Need tüsistused, mida on omistatud koroonaviiruse Briti tüvele, on olnud iseloomulikud ka traditsioonilisele uue koroonaviiruse tüvele. See on multisüsteemne põletikuline sündroom, mis avaldab mõju erinevatele organismi osadele ning areneb kaks kuni kolm nädalat pärast COVID-19 põdemist nendel lastel, kes ei saanud haiguse alguses viirusevastast ravi. Haigus on raske ja nõuab hospitaliseerimist intensiivraviosakonnas.

Enamikul juhtudel, nagu näitab Slovakkia lastearstide praktika, on patsientide vanus viis kuni kuus aastat, kuid haiglaravi on vajanud patsiendid kuni 20. eluaastani.

Forte palus Briti tüve mõju lastele ning noortele kommenteerida viroloog Andres Meritsal, tema vastus kõlab nii:

„Need andmed on väga esialgsed ja need pärinevad vaatlusest. See tähendab, et analüüsitakse paljusid juhtumeid ning tehakse selle põhjal kokkuvõte.

Nii palju kui mina tean on märgatud raskemat haiguse kulgu riikides, kus Briti tüvi on levinud või teised tüved välja tõrjunud. Samas ei saa ma seda kindlalt väita.

Kas asi on ainult selles, et viiruse tüvi on teine või on selle taga veel midagi muud me samuti ei tea. Rangelt võttes oleks selle teada saamiseks vaja teha katseid, kuid lastega katseid teha ei tohi ning see oleks ka hullumeelsus.

Samas on see tulemus loogiline. Olemasolevate andmete järgi paljuneb Briti tüvi inimeses paremini ning ka levib paremini, sest ta moodustab rohkem infektsioonilisi viiruseosakesi. Kui viiruse paljunemine on efektiivsem, siis loogiliselt järeldades on selle tagajärjed organismile raskemad. Selle pärast kaldun mina seda uskuma. Vahe ei ole meeletult suur, kuid paremini paljunev viirus -nagu Briti tüvi seda on- põhjustab mõnevõrra erinevaid ja ka võimalik, et raskemaid haigussümptomeid. See kõik on esialgne, aga samas põhjuseid miks öelda, et see ei saa nii olla, ei ole."