Soolatud maantee meelitab ligi metskitsi ja põtru
(19)
Keskkonnaagentuuri eluslooduse osakonna peaspetsialist Peep Männil ütleb, et kuigi talvisel perioodil liigub ringi vähem loomi, siis mõjutavad loomade aktiivsust soojema ajaga võrreldes mitmed teised tegurid.
"Metskitsi ja põtru võib maanteedele meelitada sool, mida nad aeg-ajalt vajavad. Olen ka ise näinud öösel keset Tallinna-Tartu maanteed upakil soola lakkuvat põtra," tõi ta näite.
Teine oluline tegur on ilm. Üldiselt liiguvad loomad rohkem vaiksema ilmaga ning kõva tuule, tormi või lumesajuga on nad pigem paiksed.
Samas on kehva ilmaga autojuhi nägemisulatus märksa halvem. Eriti tähelepanelik tuleb olla päikeseloojangu ja päikesetõusu ajal ning paar tundi enne ja pärast seda, kui loomad on põhiliselt liikumas," selgitab Männil.
Keskkonnaeetik Mattias Turovski toob välja, et sool on metsloomale oluline toitaine, mis võib muuta maantee metslooma jaoks atraktiivseks. Talvine lumevaip muudab aga loomad tavapärasest veel julgemaks, et soolast maanteed uudistada.
"Talvel on kogu maastik ehk mets, lagendikud ja maanteed palju ühtlasemalt must-valgemad kui suvel. See võib mõneti muuta looma maantee osas julgemaks, mis ei erine nii märgiliselt ülejäänud maastikust.
Lisaks on maanteid, automüra ning lõhnu talvel metsa sisse palju kaugemale näha ja tajuda, mis samuti võib loomi maanteelähedusega rohkem harjutada.
Lisaks võib maantee mõnede loomade jaoks ligitõmbav olla, kuna tume maantee on lume alla mattunud maastikust alati mõnevõrra soojem. Loomad võivad selle vastu huvi tunda: kasvõi üks kuni kaks kõrgemat soojakraadi tähendab mittetalvituvatele loomadele energiasäästu.
Sõidukite kokkupõrkeid metsloomadega tuleb üle Eesti ette üha rohkem: Eesti liikluskindlustuse fondi (LKF) statistika kohaselt on nende arv kasvanud aastatel 2017-2019 tervelt kolmandiku võrra.
2019. a juhtus metsloomadega 4800 kokkupõrget, mille kaskokindlustuse ehk vabatahtliku sõidukikindlustuse kogukahju oli 11,2 miljonit eurot.
Kui kokkupõrkel metsloomaga tuleb hüvitamisel appi kasko, siis auto regulaarne pesemine ja soolast puhastamine on juhi vastutus, mistõttu tuleb ka soolast tekkinud kahjude eest juhtidel ennetavalt ise hoolitseda.
"Kuna soolast põhjustatud roostetamine on pikaajaline protsess, siis ei ole see ootamatu ja ettenägematu olukord ning seetõttu ei kuulu ka selline juhtum sõidukikindlustuse ehk kasko puhul hüvitamisele.
Vältimaks roostest tekkinud suuremaid kahjustusi, on oluline sõiduki eest järjepidevalt hoolt kanda. Korrosiooniprotsess kiireneb temperatuuri tõustes, seega tuleks enne soojakraadide saabumist sõiduki kerele kogunenud soolad maha pesta," ütleb Gjensidige kahjukäsitlusosakonna juhataja Maarika Mürk.
