Jah, Excel väärib nüüd programmeerimiskeele nimetust. Täpselt nii on tootja Microsoft selle välja hõiganud.

Excelile andis sellise lisaväärtuse programmile lisatud featuur LAMBDA, mis teeb võimalikuks põhimõtteliselt iga arvutust Exceli valemite keeles väljendada.

Exceli kasutajad teevad enamiku tööst valemite (ingl formula) abil: lahtrisse info sisestamine algab võrdusmärgiga, millele järgneb mingi arvutus. Näiteks =A2 + B2.

Microsoft nimetab valemeid maailmas enim kasutatavaks programmeeriskeeleks, aga reaalsus on tagasihoidlikum: nende kasutamine pakub vaid piiratud hulka edasisi võimalusi. Kes tahab mingeid funktsioone lisada, peab teisi programmeerimiskeeli appi võtma (algselt Visual Basic for Applications, hiljem lisandusid JavaScript ja TypeScript).

LAMBDA toel saab aga tarkvara luua ilma Exceli valemite maailmast lahkumata. See tähendab, et Excelis kirjutatud valemid saab nüüd pakendada (ingl wrap) LAMBDA funktsioonidesse ja kutsuda (call) neid igalt poolt mujalt arvutustabelist, kasvõi otse funktsiooni seest. Funktsioon võib sisaldada ka mitut eri väärtust.

Kutse tähendab programmeerimiskeeles lause (statement), mis nõuab (alam)programmilt teenust; kutse esitatakse hargnemiskäsu või muu linkimismeetodiga.

Kokkuvõtteks: tarkvara kirjutamiseks on võimalik nüüd kasutusele võtta ka vana hea Excel. Oleks huvitav teada, paljud exceldajatest sellest võimalusest ka kinni haaravad.

Microsofti tabelarvutusprogrammi Excel ajalugu on päris põnev:

  1. esimene väljalase ilmus 30. septembril 1985 ehk enam kui 35 aasta eest
  2. Microsoft väljastas selle algselt oma suure rivaali Apple'i Mac-arvutitele, kuna Microsofti loodud opsüsteem Windows polnud tollal veel üldse levinud
  3. Windowsile jõudis Excel alles 1987. aastal Excel 2.05 kujul
  4. algupärane Excel oli tolle aja populaarseima tabelarvutusprogrammi VisiCalc häbitu koopia
  5. selle edu kandis Microsofti siiski tähtsate tarkvaratootjate kaardle
  6. tänaseks on Excelis saanud aga ilmselt vanim masskasutuses arvutiprogramm (2017. aastal nimetas MS-i tegevjuht Satya Nadella kasutajaskonna suuruseks 750 miljonit)
  7. ja hiljutiste arengute põhjal võib seda nüüd juba programmeerimiskeeleks nimetada.