Möödunud aasta kevadel tehti mängivate metsisekukkede kordusloendused kokku 132 metsise mängus, milles leiti võrreldes eelmise seirekorraga olevat arvukus vähenenud 58 mängus, kasvanud 29 mängus ning püsinud stabiilsena 45 mängus, teatab agentuur oma ülevaates.
Kokku teeb tee kukkede arvu languseks 58 lindu võrreldes 2015. aasta loendusega.
Kõige murettekitavamaks peab agentuur olukorda Lõuna-Kõrvemaa mänguasurkonna seisundit, kuna Kakerdaja rabast kuni Tallinna-Tartu maanteeni jäävas Vahe-Eesti osas elutseva metsise asurkonna arvukus on võrreldes 2009-2012 läbi viidud inventuuriga langenud ligi kolmandiku võrra.
„Kõrvemaa maastikukaitseala juures võib välja tuua mitmeid vajakuid kaitse planeerimises ja korraldamises. Nii on mitmed olulised mängud kaitseala piiri taha jäetud ning asuvad vahetult kaitsealaga piirnevates püsielupaikades, mille kaitsekord piiranguvööndi osas ei taga elupaikade kvaliteedi säilimist," heidab keskkonnaagantuur kõrgemalt seisvatele riigiasutustele kinda.
Lisaks on 2016. aastal või järgnevatel rekonstrueeritud ja süvendatud paljud piiranguvööndisse jäävad kuivendussüstemid. Samuti on läbi kaevatud Tagajärve ja seda ümbritseva õõtsiksoo eesvool.
Metsise arvukus on vähenenud ka Lahemaa rahvuspargis, kus on agentuuri hinnangul liiga suured metsa majanduse võimalused. Aastal 2017 valminud metsaparandussüsteemide rekonstrueerimise järgselt on ka Kõnnumaa-Väätsa Natura 2000 linnuala koosseisu kuuluvas Kõnnumaa-Väätsa metsise püsielupaigas aset leidnud sealse metsise populatsiooni järsk vähenemine.
Ainsana on metsiste arv veidi kasvanud Kikepera looduskaitsealal, kus on ranged majandamispiirangud kehtinud 15 aastat.
