Uuringu käigus jälgiti enam kui 13 000 USA hooldekodu andmeid ning jõuti järeldusele, et suremus oli enam kui kolm korda kõrgem neis asutustes, kus oli kõige rohkem mustanahalistest ja hispaanlastest elanikke, kirjutab Medical Xpress.
Täpsemalt: hiljuti ajakirjas „JAMA Network Open" avaldatud leiud põhinevad USA föderaalsetel andmetel 13 312 hooldekodust. Alates 13. septembrist on need asutused teatanud ligi 335 000 koroonaviirusega nakatumisest ja üle 51 600 surmast.
Nakatumise osas selgus, et peamiselt mittevalgete elanikega asustatud hooldekoduses leidis aset vähemalt üks nakatumine 87% asutustest, samas kui peamiselt valgetega asustatud hooldekodudes oli see näitaja 68%.
Surmade osas: peamiselt rahvusvähemustega asustatud hooldekodud kaotasid keskmiselt veidi alla kuue elaniku, valgete elanikega hooldekodudes suri keskmiselt alla kahe koroonaviirusesse nakatunu.
Chicago ülikooli doktorant Rebecca Gorges ütles, et uuringus prooviti analüüsida ka selliste näitajate sotsiaalseid põhjuseid.
Tema meeskond tegi kindlaks kaks peamist mustrit: enamuses vähemusrahvustest elanikega asustatud hooldekodud olid tavaliselt suuremad ja sageli asusid need maakondades, kus COVIDi puhang oli laialdasem. Ent uuring ei suutnud leida konkreetseid põhjuseid, miks need tegurid võisid põhjustada rohkem nakatumis- ja surmajuhtumeid.
