ELF soovitab värske raporti valguses asuda viivitamatult vääriselupaiku laialdaselt kaardistama, teha RMK tegevustes olulisi parandusi ning juba raiutud alad kompenseerida.

Vääriselupaigad on suure loodusväärtusega elupaigad majandatavas metsas. Nendel mõne hektari suurustel vana metsa aladel leidub sageli haruldasi, ohustatud või kitsalt kohastunud liike ning nende kaitse on metsaelustiku seisukohalt võtmetähtsusega.

Raportis "Kuhu kaovad meie vanad elurikkad metsad? Kaardistamata vääriselupaikade hävimine riigimetsas 2010-2019" on välja toodud, et ametkonnad ja RMK on vääriselupaikade kaardistamisega kahetsusväärselt venitanud ning seda lausa takistanud.

„Olukorras, kus suur osa vanadest elurikastest aladest oli ametlikult kaardile kandmata, määrati neid aastate jooksul massiliselt lageraiesse," seisab raportis.

Nõnda on kõrge kaitseväärtusega metsadest raiutud raportis vaadeldud kümne aasta jooksul hinnanguliselt 1,5 miljonit tihumeetrit puitu. Iseäranis palju on kõrge loodusväärtusega metsaalasid hävitatud 2019. aastal, kuigi RMK lubas toona avalikult, et hakkab taas laialdasemalt vääriselupaiku kaardistama ja kaitse alla võtma.

„RMK metsakorraldajad on küll viimastel aastatel teinud tänuväärset tööd uute vääriselupaikade kaardistamisel, kuid samal ajal on RMK juhtkond takistanud väliste ekspertide kaardistatud vääriselupaikade keskkonnaregistrisse jõudmist, suurendades nii riigiametnike halduskoormust kui aeglustades kogu vääriselupaikade kaardistamise protsessi," öeldakse raportis.

ELFi juhatuse esimehe Tarmo Tüüri sõnul on taoline vastutustundetu loodusväärtuste hävitamine lubamatu.

"Selleks, et meie viimased elurikkad vana metsa killud ei kaoks, tuleb veel leidmata vääriselupaigad viivitamatult kaardistada. Kiiduväärne, et see plaan on koalitsioonileppes kirjas ning loodetavasti toetab keskkonnaminister igakülgselt kõigi osapoolte ühiseid jõupingutusi selle ülesande täitmisel," ütles Tüür.

Juba maha raiutud aladest sündinud looduskahju kompenseerimiseks tuleb tema sõnul hoida vanu metsi, mis järgnevate aastakümnete jooksul vääriselupaikadeks kujunevad.

"Seni on RMK vanade metsade hoidjana paraku ebaõnnestunud. Elurikkuse kaitset nähakse kui saamata jäävat puidutulu ning kompetents ja motivatsioon vääriselupaikade leidmiseks on madal," sõnas ta.

Riigimetsas on nende vääriselupaikade kaitsmine seadusest ning FSC sertifikaadist tulenev kohustus ning seal raieid teha reeglina ei tohi. Suurem osa teadaolevatest vääriselupaikadest kaardistati sajandivahetusel, kuid toona jäi leidmata hinnanguliselt üle poole vääriselupaikadest.

Kaardistamata vääriselupaigad on tulenevalt suurest raiesurvest ühtlasi ka ohus, sest tegemist on ammu raieküpsuse saavutanud metsadega.

KOMMENTAAR
RMK metsakorraldusosakonna juhataja Veiko Eltermann

"Leidsime ELFi tehtud analüüsi kaardistamata vääriselupaikadest täna meedia vahendusel loetud ELFi pressiteatest, mistõttu meil pole olnud võimalik väiteid mainitud 5700-l hektaril asuvast potentsiaalsest, ent kontrollimata vääriselupaigast, kontrollida. Küll aga saan kinnitada järgmist.

Kui 31.12.2010 seisuga oli RMK hallatavate maade rangelt kaitstavate metsade pindala 136 627 hektarit, sh vääriselupaikade pindala 10 950 ha, siis 15.02.2021 seisuga on rangelt kaitstavate metsade pindala kasvanud juba 317 217 hektarini. Seega majandustegevusest väljas olevate riigimetsade, kus raiet ei tehta, pindala on suurenenud kümne aasta jooksul rohkem kui 2 korda, 180 590 hektari võrra! Sealhulgas vääriselupaikade pindala on kümne aasta jooksul kasvanud ligi 2,5 korda, so 15 146 hektari võrra ehk nüüdseks on riigimetsas juba 26 096 hektarit vääriselupaiku.

Isegi siis, kui ELFi analüüsis toodud number 5700 ha kaardistamata vääriselupaiga kohta oleks tõene, oleks see arv marginaalne võrreldes samal perioodil kaitse alla võetud metsadega, sh avastatud ja kaitse alla võetud VEP-idega, kus metsa ei majandata. Meie jaoks on iga vääriselupaik oluline, mistõttu RMK ei ole mitte ühtki vääriselupaika raiunud ega raiu neid ka edaspidi.

Tuletan meelde, et 2019. aasta alguses võttis RMK valikukriteeriumite alusel vabatahtlikult ja omaalgatuslikult ajutise kaitse alla 55 000 ha küpset majandatavat metsa, mis moodustas ca 1/3 kõigi uuendusraie kriteeriumitele vastavate majandatavate küpsete metsade pindalast. Ajutise kaitse alla võtmise eesmärgiks oli teha neil aladel vääriselupaikade inventuur.

Tänaseks on inventuur tehtud 28 613 hektaril, millest vääriselupaikadeks on välja valitud ja registrisse kantud 3242 ha. Inventuuri läbinud ja vääriselupaikadeks mittevalitud metsades jätkub tavapärane seadusest tulenev tegevus. Inventuuri veel läbimata eelvaliku metsad on samuti jätkuvalt ajutise kaitse all kuni inventuuri läbimiseni ehk neis metsamajandamist ei toimu."