„Riiklik statistika näitab, et pühapäeval vaktsineeriti vaid 61 inimest, kuigi doose jaguks tuhandetele. Perearstikeskuste ja tervishoiuasutuste suutlikkus vaktsineerida nädalavahetustel on tagasihoidlik," ütles EPALi juht ja proviisor Ly Rootslane.

Praegu toimub COVID-19 vastane vaktsineerimine vaid perearstikeskustes ja haiglates ning sotsiaalministeeriumil on kavas käivitada piirkondlikud vaktsineerimiskeskused.

EPALi hinnangul saaks aga ka ligi 50s liitu kuuluvas apteegis alustada koheselt tervishoiutöötajate kaasabil COVID-19 vastast vaktsineerimist, kuna neis on olemas selleks vajalikud ruumid, mida saavad kasutada vaktsineerimise kompetentsiga tervishoiutöötajad.

„Samades apteekides on varem vaktsineeritud kümneid tuhandeid inimesi puukentsefaliidi ja gripi vastu, apteeke kasutatakse erinevateks kaitsesüstimisteks näiteks ka Ühendkuningriigis, Saksamaal, Taanis, Portugalis, Iirimaal, Maltas, Prantsusmaal ja peagi alustatakse ka Leedus," teatas EPAL.

Rootslase sõnul on apteekidel olemas taristu ja veebipõhine registreerimissüsteem ning need on avatud ka nädalavahetustel ja õhtuti, mis muudab massvaktsineerimise inimestele oluliselt paindlikumaks.

„80-aastaseid ja vanemaid, keda täna vaktsineerima kutsutakse, saavad sinna tavaliselt minna vaid lähikondsetega. Neile on seda kõige lihtsam teha pärast tööd või nädalavahetustel. Praegune korraldus ei ole piisav olukorras, kus Eesti on nakatunute suhtarvu poolest tõusnud Euroopa Liidu esikümnesse," lisas rootslane.

Eesti Proviisorapteekide Liit (EPAL), mis koondab 278 apteeki üle Eesti, edastas esmaspäeval valitsuse teadusnõukojale oma ettepanekud, kuidas oluliselt kiirendada takerdunud COVID-19 vaktsineerimist.

Sotsiaalministeerium on koostanud aga koroonavaktsineerimise tegevuskava (seesama kava, mis võimaldas tekkida eliitvaktsineerituil eesotsas kantsler Marika Priskega) , mille kohaselt Eestis jääb 1,3 miljoni inimese vaktsineerimine valdavas osas perearstide kanda ning erinevalt gripi vastu vaktsineerimisest eratervishoiuasutusi ja apteeke vähemalt esialgu rahvast vaktsineerima ei lubata.

„Kui meile peaks hüpoteetiliselt tulema miljoneid doose vaktsiini, siis me peame loomulikult paindlikult reageerima, aga kui me räägime lähikuudest, siis kindlasti toimib see süsteem nii, nagu on hetkel kokku lepitud ja räägitud: läbi terviseameti, läbi haiglate, tervishoiuasutuste, perearstide," on sotsiaalminister Tanel Kiik öelnud vastuseks Forte küsimusele.

Praegu ollakse riigis keskendutud sellele, et esimeses järjekorras ära vaktsineerida tervishoiuasutuste ja hooldekodude töötajad ning nende elanikud. See protsess toimub ministri sõnul loomulikult läbi tervishoiusüsteemi ja läbi toimivate kanalite, kus on vaktsineerimisi varemgi tehtud läbi Haigekassa rahastuse.

„Seda kõike on kindlasti parem teha läbi perearstisüsteemi, millel on pikaajaline kogemus, teadmised oma patsientide ja nende murede kohta, millel on ligipääs terviseandmetele ja millel on otsene suhtluskontakt terviseametiga," sõnas minister. „Teha seda kuidagimoodi läbi apteekide oleks kindlasti arusaamatum, kindlasti keerulisem, kuna seal ei ole sellist ligipääsu terviseandmetele ja võimekust tagada nakkusohutust kellaaegade kokkuleppimise näol."

Eestis on tänaseks koroonaviiruse vastu vaktsineeritud vaid 5,16 protsenti rahvast.