Üks sellelaadne uuring, mida rahastas Euroopa Komisjon, pärineb juba aastast 2009 ning selles väidavad Euroopa teadlased matemaatilise modelleerimise tulemusel, et nakkushaiguste pandeemia korral võib koolide sulgemine vähendada nakkuse levimist kuni 21%.

Uuringut juhtinud Belgia Hasselt ja Antwerpeni ülikoolide teadlane dr Niel Hens ütles, et lapsed on paljude tihedas kontaktis olevate patogeenide olulised levitajad ja seda nende sagedaste ja lähedaste sotsiaalsete kontaktide ning üldise hügieeni tõttu.

Kui tulla aga ajas enam kui 10 aastat tänasele lähemale, siis alles hiljuti - 10. jaanuaril - avaldati portaalis SWI uuringu tulemused, mis räägivad sellest, et Šveitsi koolide sulgemine 2020. aasta kevadel oli üks tõhusamaid meetmeid inimeste liikuvuse ja ühtlasi Covid-19 levimise tõkestamiseks. Tõsi, tähtsuselt alles kolmandal kohal.

"Koolide sulgemine vähendas liikuvust 21,6%," ütles uuringut juhtinud föderaalse tehnoloogiainstituudi ETH Zürich arvutiteaduse ja juhtimise professor Stefan Feuerriegel.

Šveitsi uurimisrühm analüüsis 1,5 miljardit liikumist ajavahemikul 10. veebruar - 26. aprill 2020, kasutades selleks Šveitsi mobiilsideoperaatorite andmeid, et hinnata Covid-19 vastaste meetmete mõju liikuvusele.

Uuringu kohaselt vähendas enam kui viie inimese kogunemiskeeld inimeste liikuvust 24,9%; baaride, restoranide ja osade poodide sulgemine tõi kaasa languse 22,3% ning koolide sulgemine oli tähtsuselt kolmandal kohal.

"Kui koolid suletakse, võime loota suurele muutusele käitumises," ütleb Feuerriegel ja märkis, et laste kojujäämine toob kindlasti kaasa muutusi ka nende vanemate elukorralduses.

Samas on uuringud näidanud ka seda, et koolide sulgemine on kahjulik eelkõige nooremate laste haridusele ja suurendab nende vahelist ebavõrdsust.

Ajakirjas Nature 16. novembril 2020 avaldatud põhjalikus teadustöös paigutatakse koolide sulgemine efektiivsuselt teiseks meetmeks. Samas märgitakse, et koolide sulgemine võib lastel kaasa tuua sotsiaalset isoleeritust, stressi, alatoitumist, koduvägivalla kasvu.

„Näitasime, et kõige tõhusamate meetmete hulka kuulub enamiku kohtade sulgemine ja piiramine, kus inimesed kogunevad väiksemaks või suuremaks arvuks pikemaks ajaks (ettevõtted, baarid, koolid ja nii edasi)," kirjutavad uuringu autorid.