Uus uuring väidab mitmete asutuste ja analüüside tulemustele tuginedes, et B.1.1.7 juhtumid on olnud 30-70% letaalsemad kui algsed tüved, kirjutab Forbes.

Kõik vaktsiinitootjad on seni teatanud, et nende vaktsiin toimib ka koroonaviiruse UK tüve vastu.

Tartu ülikooli viroloogiaprofessor Irja Lutsar ütles möödunud nädalal Fortele, et Eestis on avastatud seni 29 UK-tüvesse nakatumise juhtu.

Ühendkuningriigis 2020. aasta septembris avastatud SARS-CoV-2 B.1.1.7 variandil oli genoomis 17 mutatsiooni ja ogavalgus kaheksa mutatsiooni. See viiruse variant nakkab võrreldes „tavalise" koroonaviirusega agressiivsemalt ja seda on seostatud ka suurema viiruskoormusega.

Tartu ülikooli viroloog Andres Merits on Fortele öelnud, et koroonaviiruse Suurbritannia tüve mutatsioonidest kolm või neli võivad olla seotud viiruse parema seondumisega rakkudele, ja seetõttu on tõenäoline, et see viirus paljuneb organismis paremini.

„Selle tulemusel eritab nakatunud inimene rohkem pisikuid ja nii levib ka viirus paremini. See on väga kokku pressitud ja ei kata sugugi kõike, mis on teada või oletatakse," ütles Merits.

Briti tüvi on tema sõnul immunoloogiliselt kõigele vaatamata enam-vähem sarnane algse viirusega, mille vastu on vaktsiin. „Kõikide märkide järgi toimib vaktsiin tema vastu sama hästi kui algse viiruse vastu. Väikesed vahed on, kuid suuri erinevusi mitte," ütles viroloog.